Sunderlandi Sõnumid

Šokolaadikarva majad ja igavene sügis.

laupäev, mai 27, 2006

Seene tänav

Vat, mis kõik välja ei tule. Tuleb välja, et ma elan šampinjoni tänaval - kirjutasin Wikipediasse "portobello" ja saingi teada. Nüüd tundub mulle, et ma olen selle juba kunagi varem avastanud ja lihtsalt unustanud. Ma ei suuda enam vahet teha, on see taasavastatud mälestus või tesavüü.

Ära oota minult sisukaid ja pikki sissekandeid. Kogu aeg kulub koolitööst kõrvalehiilimisele.

Kaks nädalat veel ja siis pean öösiti teki pärast võitlema hakkama. Kas mõistad, kallis lugeja, kuidas ma seda ootan?

Lugejakirjad:

Palun, võta ise sõna!

Liigume edasi

Tartu Ülikool teatas, et paneb mu konto 30 päeva pärast kinni. See tähendab seda, et minu ut.ee postiaadress läheb hingusele. Kui ma just ei leia head põhjust, miks see konto säilitada tuleks. Noh, ega eriti ei leia küll. Doktorantuur kõlab ahvatlevalt, aga tahaks natukene puhata. Vaatame seda asja järgmisel aastal, või ülejärgmisel.

Ole siis teadlik, kallis sõber, olekski Sul aeg harjuda minu alternatiivsete aadressidega.

Lugejakirjad:

Blogger lontu lõvikutsu:

Labiilik just lõpetas, aga tundub ikka kinni olevat omas telneti/ssh põhises lähenemises. Kahjuks on see ni harvaks jäänud. Varsti peab klassikalise lähenemise jaoks lihtsalt oma serveri püsti panema, et elada saaks. Vana kool - kallis kool.
Aga peaasi, et gmail ja yahoomail end ühel päeval korraga kokku eei pane või kettaruumi vähendama ei hakka.

mai 27, 2006 12:57 PM  

Palun, võta ise sõna!

teisipäev, mai 23, 2006

Life, the Universe and Everything

Vahel on mul tunne, et mul on vastus olemas, puudu on ainult kaks üsna olulist asja:

  • Oskus oma mõtted ehk see vastus korralikult kirja panna, välja öelda, teistele edasi anda, rakendada. Ma ei saa sellest vastusest veel ise ka päris täpselt aru.
  • Küsimus.

Lugejakirjad:

Blogger lontu lõvikutsu:

Aga just Sinul on võimalik olla osaline selle masina ehitamisel, kes meile küsimuse ütleb :)

Umbes nii ... 5 miljardi aasta pärast.

mai 24, 2006 10:38 PM  

Palun, võta ise sõna!

laupäev, mai 20, 2006

Võit on käes!

Äitäh kõigile! Palju õnne Soomlastele! Tsiteerides klassikuid: "Maailmal on veel lootust, kui alasti naiste asemel hevikollid võidavad."

Tulin ülekannet jälle kooli vaatama, kiirem ühendus. Ühel hetkel avastasid minu kõrval istuvad kolm tüdrukut, et minu arvuti näitab Eurovisiooni. Ütlesin neile aadressi, kust seda vaadata saab, ja kuigi oli juba 22. laul, olid nad väga õnnelikud ja asusid innuga oma arvutitest jälgima.

Täna panin ka Raadio 2 käima, video oli küll raadiost oma 20 sekundit ees, aga polnud hullu. Huvitav, kas neile ümberkaudsetele inimestele väga veider tundus, et üks vahib Eurovisiooni ja kohe mitte kuidagi ei suuda naeru pidada. No aga mis teha, purjus inimeste juttu on ju nii tore kuulata, kui teemaks on Eurovisioon ja inimesed on Juur ja Kivirähk.

Lugejakirjad:

Anonymous Anonüümne:

We did it!

mai 21, 2006 8:52 AM  

Palun, võta ise sõna!

Söön lambaliha

Ostsin mingit külmutatud lamba kebabit. Karbile oli kirjutatud "5 kebabit", sees oli viis lambalihalatti, mis olid mõnest kohast jämedamad ja mõnest õhemad. Sinusoidi moodi. Nägi välja nagu viis lihapalli oleks üksteise otsa pandud, neli väiksemat lihapalli nende vahel. Pannil kerges õlis praadimine töötas täiesti, maitses päris hästi. Juurde praadisin kartuleid ning tegin kurgist, tomatist ja jogurtist salatit. Muidu oli hea, aga ühe asja puudumine andis tunda - salatis oleks võinud redist olla.

Lugejakirjad:

Palun, võta ise sõna!

teisipäev, mai 16, 2006

Valimisreklaam

Ole hea, kui mahti saad, anna minu eest ja enda eest ka hääl Soomele. Eurovisioonil muidugi. Mujal võid ka anda, kui on kuskil anda, aga hetkel pean jah (laulu)võistlust silmas. Hmm.., kui nüüd mõelda, ma saaks ilmselt ise ka siit kuidagi, aga pole kohalike telefonidega üldse tutvunud. Aga Soomele, jah. Neil on ju täitsa tore lugu. Aga anna hääl ka siis, kui lugu üldse ei meeldi. Nad nii püüavad ja neil oleks väga hää meel, kui ometi mõni hea koht, ja miks mitte ka võit ükskord ometi tuleks. Nii et siis hääl Soomele, oleme rääkinud? Ja räägi teistele ka edasi.

Lisa: Jüri ploogis on asjalikku infot - viide videole ja poolfinaali hääletusnumber. Minge kaege perra.

Lugejakirjad:

Blogger Jüri:

Mina annan oma hääle Soomele!

Tegelikult olen ma ise ka mõelnud, et peaks seda lugu propageerima ja noh, soovitama selle poolt hääletada, sest see on ju sellise muusika austajate (mina) unelmate eurovisiooni lugu.

mai 16, 2006 7:16 PM  
Anonymous Anonüümne:

teie hääl sai antud.

mai 19, 2006 9:25 PM  
Blogger Sverik:

Ma tänan, ma tänan! Esimene lahing on võidetud! Nüüd ei ole enam aega alla andmiseks! Võiduka lõpuni!

mai 19, 2006 11:30 PM  

Palun, võta ise sõna!

Et keel elaks

Mul on tunne, et olen seda sõna varemgi kasutanud, aga praegu tuli ta jälle meelde. Võiks ta kirjeldada näiteks inimest, kes loeb lugematul hulgal (näiteks Wikipedia) artikleid, seejuures neist lõpuni aru saamata, mis aga sellegi poolest ei takista teda loetud teemadel arutlemast ja sõna võtmast. Sõna ise oleks "tugitooliteadlane". Usun, et mõistad, mida see sõna võiks tähendada, nii et kasuta teda ja laienda minu siintoodud kirjeldust julgelt, kallis lugeja!

Lugejakirjad:

Anonymous Anonüümne:

võibolla saan ma valesti aru, kuid mulle jäi tunne nagu oleks su meelest sõnal tugitooliteadlane veidi halb suhtumine juures. igatahes mu meelest pole midagi halba sõna võtmises, isegi kui teemas ei ole lõpuni aru saadud. millest me muidu üldse räägiksime? ja ega sõna võtmine ja arutamine midagi pidulikku pole, lihtsalt viimasel ajal tekkinud mõtete vahetamine.
aga võibolla on see lihtsalt enesekaitse kõne. hh. elagu stringi-teooria!

mai 16, 2006 1:01 PM  
Blogger Sverik:

Noh, ma ei oskagi öelda, kui negatiivne. Eks sõna tähenduse määrab ju täiesti ainult tema kasutus. Ma ei tahaks, et ta negatiivne oleks, aga samas on ju selge, päris teaduse tegemisest oleks rohkem kasu kui tugitooliteadusest. Teisest küljest jälle, ikkagi parem kui mittemidagi. Nii et kahe otsaga asi.
Stringiteooria rokib!

mai 16, 2006 2:40 PM  
Blogger lontu lõvikutsu:

Mina tunnistan, et ma midagi ei tea. Ja kui ma millestki ssõna võtan, siis on kindel, et kõike ma temast ometigi ei tea. Ja üldse ma arvan, et mitte millestki pole võimalik lõpuni aru saada, sest üks on kõik ja kõigest ei ole ju võimalik lõpuni aru saada.

Aga sõna võtan ma ikka. Võtan. Teinekord ka jätan. Aga tugitoolile eelistan lamada madratsil või sängil.

Kui ma mõned aastad tagasi asusin õppima semiootikat, siis meie kursus, kus meessoo kontsentratsioon oli vastupidine tavalisele - ehk 21 tudengist vaid kuus olid neiud - siis üllatas me kursus õppejõude positiivselt oma küsimustega. Võibolla need küsimused polnud alati nii arusaanud ja asjakohased, kuid aitasid ehk siiski lähemale mõistmisele. Aitasid nii, et õppejõud plaanisid järgmiseks aastaks samades ainetes loengute asemel rohkem seminare korraldada. Neid tabas õnnetult tavapärane kursuse sooline jaotuvus ja neiud ootasid, et neile öeldaks, kuidas asjad on. Ja õppejõude tabas pettumus ja jätkuv hallinemine ninh kasvav vajadus musta juuksevärvi järele.

Meie olime diletandid.

Ja diletantide rumalatel küsimustel on tavaks viia teadust edasi, sest kui vaevuda neile vastust otsima, siis võidakse juhtuda ummikteede vahel õigele rajale, kust paistab teadusrevolutsiooni särav päike.

mai 24, 2006 10:50 PM  
Blogger Sverik:

Kord end reisiks kümne päikse poole teele sead,
ning on Marsilgi kord õites õunapuud.

mai 24, 2006 11:10 PM  
Anonymous Anonüümne:

Tunnen end proffessionaalse diletandina kõiges, mille kohta natukenegi rohkem tean. Mujal olen lihtsalt käpard. Aga tahaks olla gepard. Mida teha?

mai 27, 2006 7:55 PM  
Blogger Sverik:

Gepard, kas tõesti? Mulle on nad alati tundunud rullnoka moodi - veidi rumala näoga ja liiguvad liiga kiiresti.

mai 27, 2006 11:07 PM  
Anonymous Anonüümne:

No gepardi nägu ma ei tahaks. Ent mõte võiks küll sama kiiresti tormata. Kuigi tasakaalukus ja läbimõeldus on väärtused, mis laseksid teinekord sõna professionaalne õigesti kirjutada.

mai 28, 2006 8:51 AM  

Palun, võta ise sõna!

esmaspäev, mai 15, 2006

Kinos veel ei jookse

Valmimas on uus Eesti põnevusfilmide triloogia "Optimumi otsinguil"! Siit võite endale laadida triloogia esimese osa, tööpealkirjaga movie_100_200.mpeg.

Millega on tegemist? Olen evolutsiooniliste algoritmide raames optimeerimas ühte funktsiooni. Matemaatikutele ütlen, et see funktsioon on [-5; 5]3 -> R. Teistele, et funktsioon saab sisse x, y ja z ning annab välja ühe arvu. Minu ülesandeks on leida need x, y ja z nii, et see arv oleks võimalikult väike. Funktsioonist endast ma mitte midagi ei tea, saan sinna ainult väärtusi sisse sööta ja vaadata, mis välja tuleb.

Ja video? Niimoodi näeb selle funktsiooni graafik välja, kui alt keskelt vasakule ja paremale jooksevad teljed x ja y, alla jookseb funktsiooni väärtuse telg (negatiivsed väärtused üleval, ärge neid telgedele kirjutatud numbreid uskuge) ja z telg on asetatud ajateljele. Piltlikult öeldes on ülesandeks leida võimalikult kõrge tipp.

Miks ma selle video üldse tegin? Mind häiris natuke, et ma ei teadnud sellest funktsioonist suurt midagi. Tahtsin olla veendunud, et minu algoritmid leidsid tõepoolest selle õige optimumi. Veendusin. Nüüd tuleb vajalik jutt paberile panna. Olgu öeldud, et selle video tegemine ja otsinguruumi "vaatamine" polnud absoluutselt vajalik.

P.S. Ma tean, et tegelikult on tegemist AVI DivX formaadis oleva videoklipiga, aga noh, juhtus, tänapäevased videomängijad ei tohiks sellistest pisidetailidest segadusse sattuda.

Lugejakirjad:

Anonymous Anonüümne:

Vau! Aga selliseid on Sulle ju lapsest saati meeldinud teha.... või olid need mingid muud asjad???? Kole ja samas uhke on tõdeda, et minu laps on minust mõneski asjas absoluutselt targem, ja pildi järgi otsustades, ka osavam. Pealkirja lugesin algul ka valesti :"Oopiumi otsinguil", ja kohe võpatasin, et mis värk nüüd.....

mai 15, 2006 7:12 PM  
Blogger Sverik:

Mmm... ma ei tea üldse, millest sa räägid, nii et ilmselt siis olid need mingid muud asjad. Põnev muidugi, et mis asjad need siis olid, mis sulle sarnased tundusid?

mai 15, 2006 8:51 PM  
Anonymous Anonüümne:

Inglismannide keeles on see nimetus vist SCREENSAVER?

mai 16, 2006 11:36 AM  
Anonymous Anonüümne:

Ootan kannatamatult selleteemalist täispikka filmi, et see oma arvutile ekraani säästma panna :)

mai 16, 2006 12:00 PM  
Blogger Sverik:

Põnev, endateada pole ma elus ühtegi screensaverit teinud, ausaltöeldes pole mul aimugi, kuidas neid teha. Nii et müstika, endiselt.

mai 16, 2006 2:49 PM  
Anonymous Anonüümne:

No ju Sa siis leidsid neid kusagilt ja demonstreerisid meile, või olid need mingid muud kujundid, mida oled konstrueerinud, aga tuttava näoga on see muuvi, mille seekord teinud oled. Ja jah, täispikk muidugi.... ossa, kus võiks kõiksugu asju ette kujutada, mida see kõik tähendab.....

mai 16, 2006 6:12 PM  
Blogger Eppppp:

Muide, see olevat tavaline asi, et lapsed ja vanemad mäletavad täiesti erinevaid asju lapse lapsepõlvest.

mai 17, 2006 5:39 AM  

Palun, võta ise sõna!

laupäev, mai 13, 2006

Vanasti oli rohi...?

Naljakas, kuidas täna on nii, et lihtsalt avastad kõvakettalt ühe kuue gigabaidi suuruse faili. Mis on seal juba jaanuarist olnud ja mille sa nüüd esimest korda avad. Lihtsalt on meelest läinud ja jääb kahe silma vahele; mis see kuus gigabaiti siis ikka ära ei ole. Kunagi oli ka paarkümmend megabaiti kõvakettaks piisav. Eh, mäletan, kuidas mul on lõbus olnud ka täiesti kõvakettata arvutiga, kõik vajalik oli 5" diskettidel. Ühelt laetakse operatsioonisüsteem, mis tekitab virtuaalse mäluketta, teistel on mängud ja muud põnevad programmid.

Mis see kuuegigabaidine fail siis oli? Üks DVD "pilt" (iso image, noh). Nimi oli tal ka täiesti mittemidagiütlev: k3b_image.img. Monteerisin külge ja avasin Oglega. Selgus, et "Vana kuue" DVD, mingil põhjusel olin ta oma arvutisse tekitanud. Vaatasin ja kuulasin ta otsast lõpuni läbi. Ise ka imestasin, pole ma eriline Tätte fänn, aga noh, hea pikk ettekääne koolitööst kõrvalehiilimiseks. (Oi, mulle meeldib hiilida!) Ja eesti keelt on ikka tore kuulata.

Lugejakirjad:

Blogger lontu lõvikutsu:

Alustasid veel eriti vara siis. Minu esimene oli 170 megane ja 486 DX4 100 mhz. Kõvaketas siis prose kohta imeväike. Sellist ketast peeti ka kunagi nii suureks, et "kunagi ei vaja sa suuremat hulka ruumi". Praegu on mul suurem 160 (välises usb karbis). Järgmine saab vähemalt 200 v 250 olema. Ja DVD tõmmised on tõesti siga ruumiraiskavad vidinad. Nagu ka ulmeseriaalide terviklikud hooajad. Veel hullemad.

mai 15, 2006 10:55 PM  

Palun, võta ise sõna!

kolmapäev, mai 10, 2006

Programm esitletud, magistritöö teema käes

Kas teate, et kui ma närvi lähen, näiteks siis, kui pean avalikult esinema, hakkab mul ülahuule vasem pool tõmblema? Ma ei tea, kas see teistele ka paistab või tõmblevad ainult minu närvid, aga kui näete minu tõmblevaid huuli, siis teadke, et olen avalikult esinemas.

Täna esitlesime oma loomuliku keele analüüsi raames valminud programme. Kõva esitlemine oli kah, lektor, mingi tundmatu tüüp ja paar huvilist olid arvuti ümber ja kuulasid ettekandjaid.

Tundus, et lektorile ja tollele teisele tüübile minu tehtu meeldis. Küsisid mõningate parameetrite kohta, et kuidas ma need leidsin. Vastasin, et empiiriliselt. Tüüp hakkas naerma ja ütles, et ahaa, muutsid nii kaua, kuni hakkasid sobima, jajah, ära muretse, me kõik teeme nii.

Pärastpoole küsis, et noh, kas siis töötab ka? Tegemist on nimelt programmiga, mis sobitab kokku lauseid ja nende tõlkeid. Eesti ja prantsuse keeles. Näitasin ekraanile, kus tulemus näha oli. Tüüp hakkas jälle naerma ja ütles, et hüva, ta võtab prantsuse keele enda kontrollida, Michael (lektor), sa vaata eestikeelne üle. Nali naljaks, vastasin ausalt, et ei, ei tööta. Tegemist on liiga vaba tõlkega, et selline lihtne programm sellega hakkama saaks. Tõdesime, et ka negatiivne tulemus on tulemus.

Hiljem kohtusin koridoris Michaeliga ja küsisin, et kas oleks võimalik sama teemaga jätkata ja see tema juhendamisel magistritööks vormida? Sain vastuse, et jaa, muidugi, astugu ma mõnipäev läbi ja räägime sellest asjast. Nii et teema on mul nüüd siis vist olemas. Loodan, et sellest tõlkijatele reaalset kasu ka kerkib, ehk siis et järgmine lahendus juba kasutatavaid tulemusi annaks.

Lugejakirjad:

Palun, võta ise sõna!

teisipäev, mai 09, 2006

Kehv mälu võib kasuks tulla

Leidsin kirjutamisel ja programmeerimisel ühise joone. Kirjutamise all mõtlen siin igasuguse teksti kirjutamist, mis on teistele lugemiseks ette nähtud.

Kui ma mingit juttu kirjutan, siis kirjutamise ajal aeg-ajalt ikka loen üle, millega ma hakkama olen saanud. Kirjutan juurde, unustan seejuures varasema ja saan niimoodi jutu alguse värske pilguga üle vaadata. Selle pilguga, millega vaatab seda inimene, kes teksti esimest korda näeb. Kirjutamise ajal on selle pilguga raske vaadata, vaatad ikka kirjutaja silme läbi. Kirjutades ühes jutis ja kordagi tagasi vaatamata on tulemuseks hüplik mõte, jutt pole enam voolav. Eriti hea on järgmine päev lugeda ja siis hinnang anda, nii kaua aga ei viitsi lühemate tekstide puhul tavaliselt oodata.

Avastasin, et programmeerimise juures kasutan sama põhimõtet. Näiteks ehitan mingit raamistikku, ehitamise ajal tundub kõik kogu aeg väga loogiline, iga meetod ja klass on põhjendatud. Kohe peale raamistiku valmimist on seda ka lihtne kasutada, sest kogu äsjaloodud struktuur on peas, kõik tundub intuitiivne ja mugav.

Sel hetkel on hea see raamistik korraks kõrvale panna ja üritada ta ära unustada. Kui nädala pärast on unustamine õnnestunud, tuleb ta uuesti kasutusele võtta. Siis lähenen programmile jälle esmavaataja pilguga, kellel on kindlad ootused ja kindel intuitsioon, kuidas asjad käima peavad. Kohe on selge, mis on puudu ja mis sai loodud ebaloomulikult.

Lugejakirjad:

Anonymous Anonüümne:

Vanarahvas juba ütles, et ega ühtki suppi ei sööda nii kuumalt kui seda keedetakse... Eks tegelikult kehtib see kõikide asjade osas. Et esimese hooga tundub kõik nii ilus ja õige ja hea. Maha rahunenult avaneb pahatihti teine pilt. Oleks vaid sagedamini seda tarkust ja kannatlikkust oodata ja vaadata, kuidas asjad pärastpoole paistavad...
Ei maksa nii torm olla, silmad võib ära kõrvetada....

mai 09, 2006 8:13 AM  
Blogger Eppppp:

Seda oli mu jaoks väga huvitav lugeda. Sest kirjutamine on mulle nagu hingamine. Aga programmeerimine - ma ei kujuta ettegi, mida te seal teete. Nüüd natuke kujutan. Kuigi võibolla kujutan seda nüüd ette loomingulisema ametina kui see tegelikult on...

mai 11, 2006 6:09 AM  
Blogger Sverik:

"Oi, programmeerimine on väga loominguline ala!" hüüavad kõik arvutiteadlased nüüd. "Ja teoreemide tõestamine, sellest enam loomingulisemaks minna ei saa!" ei jää matemaatikudki alla. Nojah, nomaitea.

mai 11, 2006 10:12 AM  
Anonymous Anonüümne:

Olen täiesti nõus.
Sellepärast mulle meeldib ka vahetevahel oma kirjutisi aastaid hiljem üle lugeda, sest kõik on meelest läinud ja tundub nagu oleks üks eriti hea kirjainimene selle jutu kirja pannud :)

mai 11, 2006 10:20 AM  
Blogger lontu lõvikutsu:

Aeg on kasulik asi. Ka magades aju töötab ja isegi alateadlikult tekivad äkki ssilmeette paremad lahendused ja mõtted. Viimati kirjutasin esseed sedasi, et esmalt kirjutasin lehekülje, siis mõned päevad hiljem - tähtaja tulles - kirjutasin ööläbi ülejäänut ja omale jäi küll hea mulje. Mis teha, et õppejõud tegi vihje seenele sõitmiseks. Mina soovitan talle sama, sest tee või tina - hea essee sai.

mai 18, 2006 5:54 PM  

Palun, võta ise sõna!

pühapäev, mai 07, 2006

Söömisest

Mul on kaks võimalikku seisundit. Esimene on see, et kõht on tühi ja keskenduda ei saa, sest noh, kõht on tühi. Teine tuleb natuke hiljem, siis on kõht täis ja keskenduda ei saa, sest uni tuleb.

Aga tegelikult, uni on ka selle esimese seisundi ajal.

Ja veel, tundub, et olen sõltuvuses. Füüsilises ja psüühilises. Ja tsüklis. Pingutustele vaatamata pole veel päevagi ilma möödunud.

Lugejakirjad:

Blogger Eppppp:

Ma just mõtlesin ükapäev, et ma olen suur sõltlane. Mul on kombeks sõltuvustesse sattuda. Lihtsalt objektid on vahetunud. Saad ühest sõltuvusest lahti, ja kas teadalikult või hiilivalt asendub see teisega.

mai 11, 2006 6:10 AM  
Blogger Eppppp:

sry trükivigade pärast.

mai 11, 2006 6:10 AM  
Blogger Sverik:

Ei ole hullu!

mai 13, 2006 10:56 PM  

Palun, võta ise sõna!

neljapäev, mai 04, 2006

Kabjad

Kuulsin kapjade klõbinat. Tõmbasin kardina eest, akna alt sammus mööda kahe musta hobuse ja ühe musta kutsariga must madal klaasist seintega vanker. Hobuste lakka oli põimitud lilla pael. Vankris oli helepruun kirst, paar pärga ja kaarti, ja mingi raamitud tahvel. Vankri järel sõitis üks must läikiv limusiin, siis teine. Mõtlesin juba, et tegemist on mingi tähtsama tegelase suurema matusega. Siis lõpetas aga rongkäigu väike helesinine pereauto.

Lugejakirjad:

Palun, võta ise sõna!

Saingi maast lahti

Pea-aegu kõigis paremates põnevusfilmides ärkab peategelane ühel hetkel kõrbes, ja tema pea peale on roninud skorpion, astel pistevalmis.

Äkki oli tegemist mingi inglise herilasega, kes ei mõistagi nõelata? Ilmselt oli ta just õuest külma käest tulnud, liikus väga aeglaselt ja lendamiseks polnud ta ka võimeline. Igaks juhuks tegutsesin siiski ettevaatlikult. Panin ennast riidesse, katsin ta kruusiga ja tõstsin ta õue. Enne veel oli ta aga jõudnud minu linale tekitada kaks täpikest. Algselt oli nende ümber ka väike niiskuseringike, aga see kuivas ruttu.

Lisaks sellele avastasin hiljem padja nurga alt veel kolm musta täpikest. Need oleksid justkui olnud mingid putuka osad. Ühe täpikese küljes oli midagi kiletiiva sarnast.

Lugejakirjad:

Blogger lontu lõvikutsu:

Mu sõber, kes kaks ja pool kuud Šhotimaal maasikaid korjamas käis kas eelmine või vist juba üleelmine suvi, rääkis, kuidas neil vagunelamus olid elanud hiiglaslikud, kuid kahjutud ämblikud. Saare värk need hiiglaslikud putukad, mujalt on imetajad nad paremini väljasüüa suutnud.

mai 06, 2006 9:59 PM  
Blogger Sverik:

Palun palun palun palun palun ära kirjuta seda "h" tähte sinna, kuhu ta ei käi. Aitäh.

Ja kes siin üldse hiiglaslikest putukatest rääkinud on? Täiesti tavaline herilane oli. Aga Eestis olen ma vat nii suurt [näitan kätega] kollasemustatriibulist lendajat näinud! Julgelt kolm korda suurem kui see pildil olev.

mai 07, 2006 12:13 AM  
Blogger Eppppp:

Kõige hullemad putukad on siinkandis loomaaias. Isegi mu 2aastane laps sai shoki ja rääkis mitu päeva neidest hirmulugusid.Putukate kartmine on vist veres.

mai 11, 2006 6:14 AM  

Palun, võta ise sõna!

kolmapäev, mai 03, 2006

Jõudsin mereni

Miks ma ei viitsi enam kirjutada sellest, kuidas vana pesumasin on uuega asendatud (näeb küll seegi kasutatud välja), ja kuidas see vist jälle otsad andis? Või sellest, et Deboral on ema külas, täna vist küll lahkus, ja kuidas sarnasus oli silmaga näha? Või et külmkappi ilmusid koos Debora saabumisega sellised, Sulle piltidelt tuttavate juustupakkide suurused pakikesed, tume kraam sees ja "Pumpernickel" peale kirjutatud? Ei tea. Äkki on see kõik lihtsalt liiga tavaliseks muutunud?

Kallis lugeja, vaata parem pilte. Need tegin 5. aprillil, enne Eestisse sõitmist.

http://sverik.pri.ee/pildid/5.aprill/

Peale jäid põhiliselt lilled ja linnud, mõni üksik maja siiski ka. Enamus piltidest on tehtud muuseumi taga olevas pargis.

Täna oli, ja on endiselt jälle väga ilus ilm. 18 kraadi sooja, päike paistab. Vahepeal, eriti mere ääres tuleb tugev tuul ja teeb olemise jahedaks. Siis tuleb jope lukk lõuani kinni tõmmata. Majade vahele jõudes hakkab aga palav ja t-särk on täiesti paras. Vähemalt niikaua, kuni päike otse peale paistab.

http://sverik.pri.ee/pildid/3.mai/

Vesi oli oodatult jahe. Mõtisklesin, et tea, kas siin üldse ujutaksegi. Minu küsimusele vastas üks silt, mis teatas, et ujutakse küll, mootoriga ja mootorita laevad on lausa keelatud. Ilmselt räägitakse sellest alast, mis jääb kaarjast, tulemastiga lõppevast muulist vasakule. Ilus liivarand on sääl.

Mingi tüüp askeldas muuli ääres adru ja muud pahna hunnikus, mille meri sinna kuhjanud oli. Otsis ilmselt oma viskikasti.

Vat see murukeegel seal, või kuidas seda kutsuda tuleks. Istusin seal platsi ääres mõnda aega, puhkasin jalga ja jälgisin lõbutsevaid vanureid. Olin ainus allakuuekümneviiene, kes seal läheduses viibis. Ei, siiski, üks vanaisa oli oma umbes seitsmeaastase lapselapse kaasa võtnud, sõitis too sääl jalgrattaga ringi.

Ahjaa, seda Elgar marsi mängijat nägin ka vilksamisi. Miskine valge mikrobuss, kõlarid peal, Union Jackidega kaunistatud. Mingid valimised on vist tulemas, kui ma õigesti aru olen saanud. Ei tea, kas väga väikese tähtsusega, või ongi reklaam selline tagasihoidlik. Või on nad alles väga kaugel. Tänaval pole igatahes ühtegi plakatit, postkastist olen umbes kaks lihtsakoelist must-valget lehte leidnud, mis mul, tegelikult meil, tervel korteril ühe või teise poolt viisakalt hääletada soovitasid.

Lugejakirjad:

Blogger Jüri:

Pean sind kurvastama, ehkki Sa ise tead niikuinii ise kah, et meil siin oli täna paar kraadi soojem ;). Põlvas näiteks 21.

Aga ma tahtsin küsida nende filmidest tuttavaks saanud ridaelamute kohta. Kas nende taga ongi igalpool sellised märksa koledamad(võrreldes fassaadiga) garaažid? Ma ei olnud kunagi mõelnud, et kas sellistel elamutel võiks olla ka tagaaed, aga 5. aprilli piltidest paistsid kahel pildil inetud garaažid.

mai 03, 2006 5:51 PM  
Blogger Sverik:

See ainult rõõmustab mind, et mu kallitel lugejatel nii ilus ilm on.

Tagaaedade kohta, tõepoolest. Igal majal on esimene aed ja tagumine aed. Mõlema suurus on varieeruv, tagumises aias võib olla garaaž, aga võib ka mitte olla. Üldiselt, niipalju kui mina olen näinud, on nad eranditult üsna hooldamata.

Samuti ei tohiks ennast lasta eksitada siin minu poolt kasutust leidnud sõnast "aed" (tõlge sõnast "yard"). Tagumises aias haljastus reeglina puudub. Esimeses on ta olemas, kui esimene aed on suurem ja maja väheke korralikum. Need pikkade hekkidega majaesised kaunistavad ilmselt üsna rikka klassi majade esist, selliseid olen ainult täpselt sealkohas näinud. Mujal on selline, nagu seal mõni pilt edasi näha - kaks ruutmeetrit akna all ja siis on tänav.

mai 03, 2006 9:34 PM  

Palun, võta ise sõna!

esmaspäev, mai 01, 2006

Esimene mai

Õuest kostub muusikat. Tundub, nagu mängiks üleskeeratav grammofon Elgari marssi ("Land of Hope and Glory"). Minu aknast jalutab mööda suures koguses inimesi, tänavaäär on autosid täis pargitud. Ma ei tea, mis toimub.

Lugejakirjad:

Palun, võta ise sõna!