Vanasti oli rohi...?
Naljakas, kuidas täna on nii, et lihtsalt avastad kõvakettalt ühe kuue gigabaidi suuruse faili. Mis on seal juba jaanuarist olnud ja mille sa nüüd esimest korda avad. Lihtsalt on meelest läinud ja jääb kahe silma vahele; mis see kuus gigabaiti siis ikka ära ei ole. Kunagi oli ka paarkümmend megabaiti kõvakettaks piisav. Eh, mäletan, kuidas mul on lõbus olnud ka täiesti kõvakettata arvutiga, kõik vajalik oli 5" diskettidel. Ühelt laetakse operatsioonisüsteem, mis tekitab virtuaalse mäluketta, teistel on mängud ja muud põnevad programmid.
Mis see kuuegigabaidine fail siis oli? Üks DVD "pilt" (iso image, noh). Nimi oli tal ka täiesti mittemidagiütlev: k3b_image.img. Monteerisin külge ja avasin Oglega. Selgus, et "Vana kuue" DVD, mingil põhjusel olin ta oma arvutisse tekitanud. Vaatasin ja kuulasin ta otsast lõpuni läbi. Ise ka imestasin, pole ma eriline Tätte fänn, aga noh, hea pikk ettekääne koolitööst kõrvalehiilimiseks. (Oi, mulle meeldib hiilida!) Ja eesti keelt on ikka tore kuulata.
Lugejakirjad:
Alustasid veel eriti vara siis. Minu esimene oli 170 megane ja 486 DX4 100 mhz. Kõvaketas siis prose kohta imeväike. Sellist ketast peeti ka kunagi nii suureks, et "kunagi ei vaja sa suuremat hulka ruumi". Praegu on mul suurem 160 (välises usb karbis). Järgmine saab vähemalt 200 v 250 olema. Ja DVD tõmmised on tõesti siga ruumiraiskavad vidinad. Nagu ka ulmeseriaalide terviklikud hooajad. Veel hullemad.
Palun, võta ise sõna!