Sunderlandi Sõnumid

Šokolaadikarva majad ja igavene sügis.


neljapäev, mai 04, 2006

Saingi maast lahti

Pea-aegu kõigis paremates põnevusfilmides ärkab peategelane ühel hetkel kõrbes, ja tema pea peale on roninud skorpion, astel pistevalmis.

Äkki oli tegemist mingi inglise herilasega, kes ei mõistagi nõelata? Ilmselt oli ta just õuest külma käest tulnud, liikus väga aeglaselt ja lendamiseks polnud ta ka võimeline. Igaks juhuks tegutsesin siiski ettevaatlikult. Panin ennast riidesse, katsin ta kruusiga ja tõstsin ta õue. Enne veel oli ta aga jõudnud minu linale tekitada kaks täpikest. Algselt oli nende ümber ka väike niiskuseringike, aga see kuivas ruttu.

Lisaks sellele avastasin hiljem padja nurga alt veel kolm musta täpikest. Need oleksid justkui olnud mingid putuka osad. Ühe täpikese küljes oli midagi kiletiiva sarnast.

Lugejakirjad:

Blogger lontu lõvikutsu:

Mu sõber, kes kaks ja pool kuud Šhotimaal maasikaid korjamas käis kas eelmine või vist juba üleelmine suvi, rääkis, kuidas neil vagunelamus olid elanud hiiglaslikud, kuid kahjutud ämblikud. Saare värk need hiiglaslikud putukad, mujalt on imetajad nad paremini väljasüüa suutnud.

mai 06, 2006 9:59 PM  
Blogger Sverik:

Palun palun palun palun palun ära kirjuta seda "h" tähte sinna, kuhu ta ei käi. Aitäh.

Ja kes siin üldse hiiglaslikest putukatest rääkinud on? Täiesti tavaline herilane oli. Aga Eestis olen ma vat nii suurt [näitan kätega] kollasemustatriibulist lendajat näinud! Julgelt kolm korda suurem kui see pildil olev.

mai 07, 2006 12:13 AM  
Blogger Eppppp:

Kõige hullemad putukad on siinkandis loomaaias. Isegi mu 2aastane laps sai shoki ja rääkis mitu päeva neidest hirmulugusid.Putukate kartmine on vist veres.

mai 11, 2006 6:14 AM  

Palun, võta ise sõna!