Unenäod rokivad

Pidin kirjutama ühe väikse jutukese õppejõule, et mida ma plaanin oma koduülesandeks teha. Mõtlesin, et kirjutan ta eile koolis valmis, aga kõht läks tühjaks ja keskendumisvõime kadus. Astusin siis poest läbi, tulin kodu ja sõin kõhu täis. Nii kõvasti, et uni tuli peale. Kell oli vast kümme, mõtlesin, et lasen leiva luusse ja siis kirjutan. Ärkasin kell pool kaks. No mis siis ikka, kirjutasin valmis ja kell viis läksingi jälle magama. Sellised uneajaga eksperimenteerimised lõpevad tavaliselt hästi, igasugust huvitavat jama näeb.

Enne magama jäämist kõlasid mul peas progerokikatked. Sellised lühikesed, tõenäoliselt mõjutatud Vaiko Eplikust ja Eliidist. Neid tuli kohe palju, oleks neid kuidagi lindistada saanud, oleks mul endal praegu Eliidi album, tuntavate Epliku, Ruja ja varajase Tõnis Mäe mõjutustega. Miskit kõlas veel, aga kahjuks on see meelest läinud.

Enne ärkamist nägin unes, kuidas mängisime vanemate ja õega mingit mängu, kus tuli ette lugeda ja jutustuseks kombineerida suvaliselt kokku sattunud lausekatkeid, teised pidid seal pärast midagi mõistatama. Korteri külge oli tekkinud meil mingisugune väike kinosaal. Võiks öelda, et oli üsna lõbus.

Siis äkitselt keerati kõik peapeale, vanemate tegelaskujud vahetusid. Äkki oleks õigem öelda, et ma ise sattusin kuskile hoopis mujale? Igatahes olid seal nüüd Peggy Bundy ja keegi tüüp, kes oli segu Raivo Baumist ja Al Bundyst. (Juhtusin Eestis olles korraks nägema seriaali "Hajameelselt abielus".) Õdegi ei olnud enam päris see, kes ta oli enne. Igatahes istusime nüüd õega köögis ja arutasime maailma asju, muuhulgas seda, kust küll toidu jaoks raha leida. Õde uhkeldas, et oli mingi M tähega autoga sõitnud, Ordist sai. Ma vaidlesin vastu, et Ordi teeb ju ainult arvuteid, aga mulle väideti, et ajad on edasi läinud ja Ordi on haaret laiendanud.

Pesime põrandat, küllap koristamise käigus avasime köögikappe. Minu üllatuseks oli seal virnade viisi külmutatud köögivilju, lisaks suur hulk seepe ja muid pesuvahendeid. Õde seletas, et on jah süüa, aga Peggy ja Raivo/Ali eest tuleb neid hoida, sest need rumalukesed ju söövad kohe kõik ära. Mulle meenus, kuidas kord oli jäänud laokile pudel roosat nõudepesuvahendit, Raivo/Al oli selle endale rõõmsa näoga sisse kallanud. (Ilmne viide "Rehepapile".) Olime õega väga muserdatud, tegin ettepaneku köök lihtsalt lukku panna. Õele see mõte ei meeldinud, ütles, et see oleks sama hea kui Peggy ja Raivo/Al puuri panna. Mina leidsin, et puuri panek ei ole alati halb, kanaarilinnu paneks ta ju ka puuri, aga tema enda huvides, et su kass teda nahka ei pistaks.

Sellega unenägu lõppes, kell oli kolmveerand üheksa ning ärkasin üles.