Une(näo)st ärgatud

Tundub, et kahenädalane väga ja väga hea uni sai läbi minu metroopeatuses, millest ma pea-aegu mööda oleksin sõitnud. Ärkasin oma mõtetest ehmatusega, et rong juba seisab ja peatusele on kirjutatud "Stadium of Light". Haarasin kiirelt koti ja astusin välja.

Seekord sõitsin Estonian Airiga Londonisse Gatwickki. Sealt edasi Sunderlandini jõudmiseks oli mul üks rongipilet. Ausalt öeldes ei teadnud ma täpselt, milline rong mind kuhu viima peab. Pileti ühele küljele oli trükitud "from Gatwick to Sunderland", teisele küljele oli pastakaga kirjutatud ühe rongi info: "Date: 22/4 Time: 1245 From: KGX To: NCL Coach: E Seat: C2 *: A". Eesti keeli tähendab see seda, et piletiga saab sõita 22. aprillil kell 12:45 Londonist King's Crossi raudteejaamast väljuva rongiga Newcastle'isse, istudes vagunis E ja kohal C2. "A" tähendab seda, et iste on lennuki stiilis (Airline), ehk reisija põlved on vastu järgmise istme seljatuge, ja et istud näoga sõidusuunas. Teised võimalikud variandid on istuda laua taga, sellisel juhul sõidusuunas kas seljaga (Back to) või näoga (Facing).

Realiseerisin lennupileti pardakaardiks, istusin koos Maarjaga veel veidi enne teeleminekut, läbisin turvakontrolli ja astusin lennukisse. Kell näitas varajast hommikutundi, panin peale õhkutõusmist silma kinni. Mõne aja pärast tegin jälle lahti ja vaatasin aknast välja, istusin aknaalusel kohal. Taevas minu all oli täiesti pilvitu, näha oli tuttava kujuga rannajoon - laht, mille ühes servas linn. Haapsalu? Edasi lennates ilmusid vaatevälja saared, mida ei saa millegi muuga segamini ajada - ristikujuline Hiiumaa ja sabaga Saaremaa. Vaatepilt oli vaimustav! Osta või eralennuk! Miks ma seda varem tähele pole pannud? Pilved?

Otsustasin oma kella õigeks keerata. Avastasin ehmatusega, et kell 12:45 väljuva rongi peale jõuaksin ma ainult juhul, kui lennuk otse King's Crossi raudteejaamas maanduks. Meel läks üsna rahutuks ja mõtlesin, et no mida paganat nüüd siis. Peale mõningast praadimist jõudis mulle kohale, et olin keeranud kella mitte kaks tundi tagasi vaid kaks tundi edasi. Suikusin jälle rahulikule unele.

Olen siiani arvanud, et pagas tuleb lennukist välja vastupidises järjekorras sellele, kuidas ta sinna sisse pandi (arvutikeeles: lifo stack). Et kui teha esimesena check-in, saab viimasena oma koti kätte. Seekord olin aga Tallinnas esimesi registreerujaid, ja Gatwickis oli minu kott esimesi, mis lindile potsatas. Mine võta siis kinni.

Jälgisin silte ja võtsin suuna sinnapoole, kus rongid näidati olevat. Ei osanud arvata, kas neil rongidel ka mingit vahet on, valisin esimese, mis King's Crossi poole näis minevat. Kui rong liikuma hakkas, teatati, et viimane peatus on Blackfriars (oli vist nii) ja et inimestel, kes tahavad minna sinna, kuhu see rong tegelikult minema pidi, soovitatakse peatus varem ehk London Bridge'is maha ronida ja ümber istuda. Veel räägiti midagi King's Crossi jaamast ja shuttle asendusbussidest. Ja veel, et rongipiletid kehtivad ka Londoni metroos. Esimesed teated tekitasid minus natuke ärevust, aga see metroo kohta käiv sõnum rahustas mind maha - mulle oli viimasest Londoniskäigust jäänud hea mulje tema metroost, ja King's Cross oli mulle selles osas juba tuttav.

Rongis istus minust üle vahekäigu väga inglase näoga mees, lisaks olid tal juuksed korralikult porgandivärvi, just nagu peab. Luges mingit lehte, vaatasin, et mida see ka kirjutab. Nägin säärast pealkirja: "Lea Liitmaa: «Asimo on mulle lapse eest.»". Imestasin, et miks räägib Lea Liitmaa Asimost, mis seos küll neil on? Kas Lea on hüljanud lauljakarjääri ja alustanud robotite ehitamisega? Ja seejärel jõudis kohale ning imestasin, et miks küll loeb inglane eestikeelset ajalehte? Küllap ta siis oli ikka eestlane, kes koos minuga lennukis oli olnud. Või oli inglane, kes oskas eesti keelt. Või vaatas ta lihtsalt pilte.

Kobisin London Bridge'is maha ja astusin metroopeatuse poole. Rongijaama alast väljudes tuli minna läbi väravate, mis avanesid rongipileti peale. Minu rongipileti peale siiski mitte. Samas kõrval hoidis aga oranži vestiga mees ühte väravat lahti ja lasi sealt läbi inimesi, kes talle piletit näitasid, talle sobis ka minu oma. Metroosse sisenedes selgus, et metroo väravaid avab minu rongipilet tõepoolest. Samuti olid mulle ja minu piletile avatud King's Crossi metroojaama väravad. Huvitav, kas oleksin saanud selle piletiga terve Londoni läbi sõita?

King's Cross oli inimesi üsna tihedalt täis, kartsin juba, et ootesaalis istekohta ei leiagi. Ilmselt polnud aga inimesed jaama tagumises otsas olevat ootesaali ise üles leidnud, nii et kohti oli küllaga. Lugesin raamatut, kuni tabloole ilmus teade, et kella 12:45 rong Edinburghi väljub kuuendalt platvormilt. Kas tõesti minu rong? Läksin igaks juhuks suure ja peamise ekraani juurde vaatama, kus rong peatub. Oligi kirjas, et peatus tehakse ka Newcastle'is. Läksin oma vagunit ja kohta otsima. Nagu selgus, olid kohad nummerdatud 1-76, istet C2 polnud olemas. Otsustasin, et "C" on tegelikult "6". Tooli 62 seljatoele oli pandud silt "Reserved: King's Cross - York, York - Newcastle". Neil on selline komme varustada kõik istmed sääraste siltidega. Otsustasin, et on õige koht küll. Küllap oligi, sest keegi teine sinna ei pretendeerinud ning rongisõidu lõpuks leidsingi ennast Newcastle'ist. Jäigi selgusetuks, mida selle Yorkiga seal vahepeal öelda taheti.

Üsna uus rong oli, seinas olid igal pool ka kontaktid, juures kiri, et ainult mobiilidele ja läpakatele. Ei viitsinud oma arvutit välja võtta ja kõrvalistujat juhtmetega tülitada (kontakt oli tema kõrval, akna all). Jah, muidugi on läpakal ka aku küljes, aga ei viitsinud, lugesin hoopis raamatu lõpuni, vahtisin aknast välja ja tukastasin.

Rongipiletit ostes oli müüja mulle väitnud, et see kehtib ka Newcastle - Sunderland metroos. Oli ju ka piletile kirjutatud: "from Gatwick to Sunderland". Küllap ta siis kehtis ka, meil siin pole mitte väravate vaid kontrollide süsteemid. Nagu Eestiski ühistranspordis. Kui tunned, et veab ja kontrolle ei tule, võid ka piletita sõita. Mina pole siiani ühtegi kontrolli näinud, ei näinud ka sel korral. Raudtee ääres olid kollastele nartsissidele lisandunud valged, need väikese südamikuga. Nii ma lõpuks oma peatuses ärkasingi ja välja tormasin. Kodus oli kõik vanaviisi.