Wensleydale

Wensleydale, ilus nimi, kas pole? Paljudele on see meelde jäänud just seoses Wallace'i ja Gromitiga, mina ei ole selles osas erand. Olgu öeldud, et juust ei maitsenud ei plastiliini ega savi järele.

Kardan, et tegelikult ei tohiks selle juustu kohta Wensleydale öelda. Miks? Wikipedia räägib (keri ülal viidatud lehte natuke ülespoole), et Wensleydale'i on kahte sorti. Üks neist on lapik ketas, kerge mee mekiga. Teine on siniste soontega, loomulikult siis hallitusjuust. Mina ei tea, kumba mina Nettost sain. Esiteks on ta kandiline. Teiseks on ta läbinisti valge. Kolmandaks on tal kerge seenemaitse. Ehk siis meki järgi otsustades on tegemist selle hallitusvariandiga, aga hallituse maitse on nii õrn, et mina, kellele muidu seenemaitse vastukarva on, sõin kogu juustu suuremate probleemideta ära. Kahjuks oli see ka tema ainus maitse. Nii et Netto-Wensleydale'i ma järgmine kord enam ei osta. Aga ega mul kahju ka ei ole - kui poleks ostnud, siis poleks ju teada saanud?

Paremates seriaalides ja järjejuttudes tehakse iga osa lõpp selline, et lugejas tekiks juba huvi järgmise vastu. Võtan eeskuju ja teatan, et kapis ootab praegu Double Gloucester.