Red Leicester

Täna siis vaatame Red Leicesteri juustu. Punaseks on nad ta värvinud säärase asjaga nagu annato (Bixa orellana puust kuidagi saadud, eesti keeles öeldakse millegi kohta veel "värvibiksa"; ma ei tea täpselt, mis suhtes need sõnad kõik omavahel on), miskipärast tekitab see värv minus tunde, et juust peaks olema väga maitserohke, aga tegelikult on ta üsna tagasihoidliku ja tavalise maitsega juust. Pudeduselt jääb ta eelmisele tutvustatud juustule, ehk siis Cheshire juustule alla, teisisõnu on võimalik temast viile lõigata ja neid ka pea-aegu näpu vahel hoida. Õhemad juustuviilud lagunevad küll koost, aga kesse siis õhemaid juustuviile ikka lõikab. Rohkem ma seda juustu kirjeldada ei oskagi. Lihtne juust. Ja pidage siis meeles, et "Leicester" hääldame "Lester".