Sunderlandi Sõnumid

Šokolaadikarva majad ja igavene sügis.


esmaspäev, veebruar 27, 2006

Energia

Ashley läks minema koos oma veekeedukannuga, mida me kõik tema lahkel loal kasutasime. Kööginurgast tuli välja võtta väike valge korteriga kaasas käiv keedukann. Kannul on ainult üks pisike miinus - tundub, et ta ei tööta. Tema ainust punast nuppu võid siniseks minemiseni vajutada, aga vett soojendama see riistapuu ei hakka. Olin juba pettunud, et ei saagi proovida oma äsjaostetud kakaopulbrit, aga siis jõudis mulle kohale, et meil on ju ka mikrolaine ahi olemas. Jah, meil on muidugi ka pliit, aga ühtegi mõistlikku anumat kruusitäie vee soojendamiseks ei suutnud ma leida. Niisiis, kruus vett täis ja mikrosse. Vast kolme minuti pärast oligi vesi juba paras, veel ei keenud, aga palju ei puudunud ka.

See juhtum pani mind mõtlema, et milline on siis ikkagi säästlikem viis kruusitäie vee soojendamiseks? Vee erisoojus on umbes 4200 J / kg C, ehk ühe kilogrammi vee soojendamiseks ühe kraadi võrra kulub 4,2 kilodžauli. Mitu kraadi on vaja külmavee kraanist tulevat vett soojendada, et sellest kõlbaks sooja jooki teha? Kui kraanist tuleb umbes 5-10 kraadine vesi ja piisavalt soojaks loeme vett, mis on kuskil 90-100 kraadi, noh, ütleme siis, et vett tuleb soojendada 90 kraadi võrra. Ja ühes kruusis on umbes 200 ml vett, mis on 0,2 g, eks? Nii et 4200 korrutame 90-ga ja jagame 5-ga ja saame 75,6 kJ, nõus? Ehk siis on meil vaja sinna kruusitäiesse vette suunata kuidagi 76 kJ. Ülalpool sai kirjeldatud kolme varianti, vaatame, kui kiiresti peaks nendel kolmel meetodil vesi soovitud temperatuurini jõudma ja siis võrdleme saadud arve tegelikkusega.

Esimene variant on pliit. Pliidiplaatide võimsusi ma kahjuks täpselt ei tea, aga kuskil 1 ja 2 kilovati vahel peaks nad olema, no ütleme, et on 1,5 kW. Palju aega kulub, et 1,5 kW võimsusega seadeldis annaks meile kätte 76 kJ? Valem ütleb, et 1 J = 1 W * 1 s. Seega 76 kJ / 1,5 kW = 51 sekundit. Pole paha. Veekeedukannu alla on kirjutatud võimsuseks 1,1 kW. Reaalsuses on see võimsus küll 0, sest ta ei tööta, ja seega kuluks sealt 76 kJ kätte saamiseks lõpmatult pikk aeg, aga oletame, et keedukann töötab. Siis tuleb välja, et kannuga vett soojendades kuluks 76 kJ / 1,1 kW = 69 sekundit. Ja lõpuks mikrolained. Ahjule on peale kirjutatud 750 W. Ma ei tea, kas nende vattide sees on ka väikse lambi põletamine (vast 20 vatti) ja klaasist alustaldriku keerutamine (ma ei ole tegelikult füüsik ja ei oska üldse hinnata, mitu vatti selleks võiks vaja olla), aga teeme näo, et ei ole. Nii et mikros kuluks arvutuste järgi 76 kJ / 0,75 kW = 101 sekundit. Ehk kokkuvõtlikult:

pliit - 51 sekundit
kann - 69 sekundit = 1 minut ja 9 sekundit
mikro - 101 sekundit = 1 minut ja 41 sekundit

Vaatame nüüd nendele arvudele otsa ja mõtleme, kas nad on ka reaalsed? Kannuga vett soojendades tuleb kannu ju rohkem vett valada kui ühe kruusi jagu, vastasel korral lendab seal sees olev keedupulk pauguga puruks (ei ole katsetanud, spekuleerin). Kui ei ole just mingi peenike plaadiga lugu, aga nendesse tuleb ka ikka miinimumkogus vett sisse panna. Mida ütleb aga kogemus, kuipalju aega kulub kannuga vee keemiseni viimiseks? Kolm minutit vähemalt, kui ma nüüd ei eksi. Pliidiga umbes sama lugu, alla kahe-kolme minuti vist väga ei saa. Seega pliidil kulub kaks-kolm korda rohkem aega kui vaja (ehk kaks-kolm korda rohkem energiat), kann saab hakkama ka umbes kolmekordse ajaga. Mikrol kulub aga vähem kui kaks korda rohkem aega ja energiat. Mis me sellest kõigest järeldame? Mikrolaine ahjuga on vee soojendamine kõige soodsam.

Tulemus tundub päris loogiline, sest pliidist õhkab nii palju soojust ruumi laiali, et see ei saa kindlasti soodne variant olla, lisaks tuleb soojaks ajada üks metallist keedunõu, kui just ei joo plekk-kruusist. Keedukannu, nagu öeldud, tuleb panna rohkem vett ja soojaks tuleb ajada kannu kere, pealegi kuumutavad kannud tavaliselt vee keemiseni, siis lasevad tal natuke aega muliseda ja alles seejärel lülitavad ennast välja, seda viimast juppi pole aga ei kohvi, tee ega kakao tegemiseks küll vaja. Mikrolaine ahjus läheb soojendamisele ka kruus ise, aga see pole eriline kaotus, sest kaudselt, vee kaudu soojendavad teda ka pliit ja keedukann. Nii et kasutage mikrot! Kui teil just lambi põletamisest ja raske klaastaldriku ja selle peal oleva veekruusi keerutamisest kahju pole.

Muuseas, paljud arvud on ümardatud või lihtsalt kuskil laepoolt võetud, nii et teadustööna ma seda juttu ei avaldaks. Samuti on jäetud arvestamata asjaolu, et ükski nendest seadeldistest ei tööta 100% kasuteguriga. Aga mis siis, populaarteaduslikke arvutusi võib ikka teha. Nüüd võiks keegi füüsikat ka tegelikult tundev inimene minu arutlustele kriitilise hinnangu anda. Aga kakao on enam-vähem, täitsa joodav.

Lugejakirjad:

Blogger lontu lõvikutsu:

Mulle tundub, et mikros soojendatud asjadel on soojad ainult pooled molekulid. Ja need on seeeest VÄGA soojad. Ja mina ei ole nii suure võimsusega kanne näinud, mul on laual toanaabri - tohhoh - eksisin 850 vatine kann! Plastmass on raskesti soojendatav asi ja küttekeha jääb otse vette ehk siis soojendab otse vett, vaid osa läheb plastmassile. Igatahes minu hääl kannule! Ma vahel teen teele kuuma vett ka kohvimasinaga, mis sest, et see lubjast pea umbes.

veebruar 27, 2006 9:35 PM  
Anonymous Anonüümne:

Mul on selline tunne, et kui ma mikrolaineahju vett joon, siis ma nagu narriksin kohvi või teed. Ma küll ei tea täpselt, mis süsteemiga see ahi töötab ja mikroga teen vett võibolla korra-kaks aastas... aga minu eelis on ikka veekeedukann. See, mis meil koolis on, see teeb küll päris kiiresti tassitäie vett. Aga mikrolaine ahi hirmutab jah. Nagu jooks neid laineid ka...

veebruar 27, 2006 11:15 PM  
Anonymous Anonüümne:

No minul on kodus kann, millel on suisa 2 kW peal kirjas, vett keedab kiiresti ja toredasti, tee ja kohvi jaoks (kakaod pole ammu veest teinud), tühja kannuga keetma hakates lõhki kah ei löö, lihtsalt töölegi ei hakka need tänapäeva kannud siis ju :p
aga supi ja pudru ja kartuli jms jaoks keedan vett (ja kakao jaoks piima) ikka pliidil, millel on üks kiirkeeduplaat, punnitasin isegi pliiti just paigast, et vaadata, kas seal see tegelik võimsus ka kirjas on, aga ei olnud, dokumente kah ei viitsi välja otsida, tean, et seal on kirjas, kunagi panime selle järgi elektrikorkidele vajalikku võimsust paika.
tean, et pliidil peab olema sama suure põhjaga anum kui on pliidiraud, siis oled energiasäästlikum :p
mikrolaineahju mul pole, aga ma pole kunagi selle peale tulnudki, et seda veekeetmiseks kah kasutada saaks, küllap kah see segane laine-värk hirmutab:
igatahes - huvitav teema, näe, kui palju poleemikat ja mõtteid:)
kuigi lisan, et see iiri poiss pani kah mu fantaasiat liikuma...

veebruar 28, 2006 8:47 AM  
Blogger lontu lõvikutsu:

Sa kirjutasid veel, et mikrolaineahi soojendab ka tassi. See on mu arvates vale. Minuarust mikrolaineahi soojendab ainult asju, milles on polaarseid molekule - nagu vee omad. Elektrit juhtivad asjad - nagu metallidest - on ka polariseeritavad ja seepärast sobimatud. Vesi ehk soojeneb mikros isegi üleüldselt kui nüüd sedapidi võtta, aga muud toidud soojenevad küll ainult oma polaarsete ehk vee molekulide osas, mis siis tasapisi oma soojust ülejäänud toidule andma hakkavad. Tee ja kohvi puhul tee ja kohviekstrakt soojenevad ainult cvee arvelt, kuigi vesi peaks üldiselt suures ülekaalus olema ja seepärast peaks efekt jääma kahe vahele. Tõenäoliselt on mikrolaineahjus hea soojendada jäätist - kuna väga suur hulk sellest on vesi. Seepärast mikrolaineahjus kassi kuivatada ei tasugi :)

Aga ma võin väga vabalt eksida, sest ma olen kõigest üks loll humanitaar, kes peamiselt teeb mõtteeksprimente ja seda lolli peaga ka aladel, mida ta üldse ei adu.

veebruar 28, 2006 3:06 PM  
Blogger Sverik:

Eksime me kõik, aga kui me seepärast kunagi sõna ei võtaks, ei saaks me seda iial teada ja seeläbi ei saaks ka targemaks.

Suurem osa järgnevast jutust pärineb Wikipediast. Minge lugege ka, kui tahate olukorrast täit pilti saada.

Selles on sul õigus, lõvikutsu, et asi töötab ainult polaarsete molekulide peal, nagu näiteks H2O. Need tillukesed magnetid üritavad ennast joondada vastavalt ahju tekitatud elektriväljale, ja kui nad seal niimoodi siplevad siis see tekitabki soojust. Nii et keraamilise kruusi puhul on kahtlane jah, kas teda otse soendatakse. Tahkete ainetega on üldse see lugu, et nende molekulid on üsna fikseeritud asendis ja ei taha eriti oma asukohta ega suunda muuta, mistõttu nad ka kehvasti mikros kuumenevad. Kruus läheb aga tõesti tuliseks ainult selle pärast, et vesi teda soojendab.

Ebaühtlane kuumenemine on tingitud sellest, et need mikrolained ei taha eriti ühtlaselt seal ahju sees jaotuda. See tekitab jälle umbusaldust mikroahju suhtes, sest kuidas saab nii olla, et pool veest on jääs ja pool keeb? Nõidus!

Mis puutub metallist esemetesse, siis nendes pole tegemist mitte korralike eraldiseisvate molekulidega vaid elektronvõrega, mis teisisõnu tähendab seda, et kõik need raua ja muud aatomid on ilusti paigal ja ei liigu kuhugi, aga elektronid nende vahel kihutavad hirmsa kiirusega ringi, vastavalt sellele "kustpoolt [elektri]tuul puhub". Kui kahvel mikrosse panna, siis juhtub nii, et ühel hetkel kihutavad kõik elektronid sinna teravate harude poole, kuhu nad aga enam ära ei mahu ja mille teravatest otstest nad siis välja hakkavad kargama, kui piltlikult öelda.

Kui nüüd unustada see füüsika ja vaadata asjale normaalse inimese pilguga, siis on see mikroahi tõesti kahtlane asi. Olen täiesti nõus sellega, et seal soojendatud toit või miks mitte ka vesi on teise maitsega. Kui aga mõelda kõigile teistele toidu soojendamise variantidele, nagu puu-, gaasi- ja elektripliit või -ahi, siis kõik need annavad toidule oma maitse külge, mis aga ometi ei pane meid neist ühestki loobuma.

Olin ka mina üsna skeptiliselt sellesse riistapuusse suhtuv, aga aja möödudes olen harjunud. Kõige rohkem häiris mind see, et ma ei teadnud absoluutselt, millisel võlujõul kogu värk töötab. Võtsin siis mõned kuud tagasi kätte ja lugesin Wikipediast artikli läbi. Nüüd on mingi aimdus olemas ja suur müstikaloor minu jaoks enam mikroahju ei kata. Eks kõigega harjumine võtab aega, ja selles pole midagi halba. Mäletate seda, kui meil veel mobiiltelefone polnud?

veebruar 28, 2006 11:01 PM  
Blogger Sverik:

P.S. Kas "soendama" tähendab sama mis "hundistama"?

veebruar 28, 2006 11:02 PM  
Anonymous Anonüümne:

Kindlasti, aga siis tähendab ju soojendama sood kuivendama.

märts 01, 2006 5:33 PM  

Palun, võta ise sõna!