Arusaamatused

Tahaksin sellest kirjutada, kuidas üks tumepruunide silmadega poiss juba teist korda loengus midagi küsida üritas, aga ma ei saa sellest kirjutada, sest asjad, millest aru ei saa, ei jää ju meelde. Poiss seletas pikalt, kõik sõnad olid inglise keeles, aga kas seal mingi mõte ka peidus oli... Lõppude lõpuks polnud sellestki aru saada, kas ta küsis või kommenteeris. Õppejõud vaatas talle tühja pilgu ja ilmselge ebamugavustundega otsa ja ütles, et kahjuks ei suutnud ta küsimust absoluutselt jälgida. Siis naeratas ja küsis auditooriumilt, et kas on veel küsimusi. Kuna poiss väga pikalt seletanud oli, siis oli arusaadav, miks õppejõud ei palunud täpsustada või üle korrata. Eile ei tahtnud see poiss uskuda, et kõiki võimalikke sõnaraamatuid ei olegi olemas, ammugi siis digitaalsel kujul. Tema ütles, et kui ta miskit inglise keeles loeb (ja inglise keel ei ole tema emakeel) ja millestki aru ei saa, siis võtab ta sõnaraamatu ja vaatab, olgu see siis bioloogia või tuumafüüsika või mistahes erialane tekst. Õppejõud kinnitas talle, et on terve rida keeli, millevahelisi sõnaraamatuid pole olemas. Ei tea, kas ta jäi uskuma.