Sunderlandi Sõnumid

Šokolaadikarva majad ja igavene sügis.


teisipäev, veebruar 14, 2006

Häire, jätk

Läksin oma trahvi maksma, sinna, kuhu vaja. Küsiti sääl, niiöelda kassas minu käest, et kas tahan sellest kellegagi rääkida. Polnud sellele mõelnud, aga ütlesin, et hää küll, oleks kena. Kutsuti mind sisse ja pandi ühe laua äärde istuma. Istumapanija tõi mingid paberid, tuli ise ka laua taha ja hakkas rääkima. Küsis, et mis põhjusel ma ei reageerinud, ütlesin, et alarm on liigtihedate valehäirete käigus oma usaldusväärsuse minetanud. Sain teada, et tegelikult ei oska ei mina ega teised elanikud alarmi puhul öelda, kas tegemist on valehäirega, seepärast tuleks ikka iga kord majast välja joosta, sest kui ma tõelise tulekahju puhul seda ei teeks, räägiks ta minu asemel praegu minu perega. Eksole. Veel sain teada, et majast peaks omal jalal välja saama kahe-kolme minutiga, peale seda räägime juba evakueerimisest. Ei tea siis, kaua see mul tol hommikul aega võttis. Igatahes leppisime kokku, et sel korral, kuna ma asja arutada tahtsin, piirdutakse siiski hoiatusega, kui ma aga ka järgmise testvalehäire ajal õigeks ajaks välja ei saa, räägime juba suuremast summast kui miinimumtrahv £20.

Lugejakirjad:

Anonymous Anonüümne:

Nonäe.. ikka vastab tõele see, et räägi inimesega :)

veebruar 14, 2006 2:16 PM  
Anonymous Anonüümne:

Huh!

veebruar 18, 2006 1:41 PM  

Palun, võta ise sõna!