Sunderlandi Sõnumid

Šokolaadikarva majad ja igavene sügis.

teisipäev, jaanuar 31, 2006

Härmas hommik

Tänane päev algas varajase tõusmisega kell 7:30, selle semestri esimene loeng kell 9. Tegemist on neljanädalase kiirkursusega Natural Language Processing mis eesti keeles võiks olla loomuliku keele töötlus. Enne loengut ütles kursavend, hea küll, kutsume siis nimepidi, Martin (see kohalik, sunderlandlane), et õppejõud pole võib-olla kõige parem seletaja, aga kindlasti on ta kõige abivalmim ja sõbralikum inimene terves ülikoolis. Peale loengut ei kahtle ma selles. Ei, ma ei oska tuua näiteid tema lausetest või käitumisest, sellest lihtsalt oli kohe aru saada. Aga ega seletamisel ka viga olnud.

Hommik algas tegelikult meeldiva üllatusega, et maa on härmas. Miks meeldiva? Mulle meeldib jäätunud õhk, selle pärast meeldiv üllatus. Oma maja kõrval asuvast härmas All Saintsi kirikust tegin ka pilti. Kui koolist umbes kolme tunni pärast tagasi tulin, oli kirik üles sulanud. Kooliteel pildistasin veel ühte kooli kõrval olevat, rohelise muru ja raudaiaga ümbritsetud kirikut. Väidetavalt üks UK vanimaid kivist ehitatuid, aastast 674.


Hommikud, eriti härmas hommikud, on ilusad.

Lugejakirjad:

Palun, võta ise sõna!

esmaspäev, jaanuar 30, 2006

Hiinlane kadunud!

Just nimelt! Koolist on kadunud see 24h hiinlane, kes siin eelmisel aastal oli. Täiesti jäljetult. Äkki leidis endale asjalikuma elukoha. Aga äkki aeti ka lihtsalt minema, tont seda teab. Praegu oleks mul põhjust temaga ühe laua taga istuda, olen minagi oma laptopiga koolis. Sellest võite nüüd järeldada, et läksin oma arvutiga esimest korda ka kooli pakutavasse võrku. Huvilistele võin öelda, et siin majas levib ka traadita võrk, aga vajadusel pakutakse ka traate. Ühenduse kiirustel, tuleb tunnistada, ma suurt vahet ei näe. Ilmselt on asi siiski selles, et seda kiirust mõõdan ma hetkel Eesti suhtes. Kiirem siiski kui kodus, see on selge.

Lugejakirjad:

Anonymous Anonüümne:

Noh, ja kes ütles, et ega ma siis seda läpakat kooli kaasavõtmise pärast...... :)

jaanuar 30, 2006 8:09 PM  

Palun, võta ise sõna!

laupäev, jaanuar 28, 2006

Eksamid ja plaanid

Eile, ei, juba üleeile oli teine ja viimane eksam. Miskipärast algasid nad mõlemad kell 18, omapärane. Osaliselt selle tõttu oli mu päevakava jälle tagurpidi - magama kell 6-7 ja üles kella 14 ajal. Umbes nii ta läks. Esimesele, neurovõrkude eksamile oli hea minna, olin mõni tund tagasi ärganud ja seega puhanud olemisega. Miskipärast otsustasin ma aga enne teadmuspõhiste süsteemide eksamit, et päevakava tuleb korda tagasi saada. Kuidagi õnnestus, et 26. jaanuaril kell 2 öösel keset õppimist tuli vastupandamatu uni. Läksingi magama, aga lubasin endale, et ärkan kell 10 üles, sest materjalid tahtsid veel vaatamist. Ärkasingi, ja õppisin ka. Selleks ajaks aga, kui kell kuus sai ja eksam kätte jõudis olin ma juba suhteliselt väsinud, mistulemusena minu käekiri harilikust veelgi kahtlasema kuju omandas. Ma usun, et selle järgi võiks mulle vabalt näiteks skisofreenia diagnoosi panna. Igatahes, sain ta enam-vähem tehtud. Koju tulles, aga kell oli juba kümne kandis, lootsin, et suur väsimus paneb mu kohe magama, ärkan hommikul jälle kümne ajal ja kõik on kombes. Võta näpust, seoses pinge langusega vabanes kuskil mingisugune energia, mis mind jälle kella kuueni hommikul üleval hoidis. Läksin magama, kui inimesed seoses oma tööle jõudmisega MSNi ilmuma hakkasid. Ja ma ei tea, mis sest päevakavast niimoodi saab. Aga praegu otsustas amaroK panna mängima loo "I Love The Nightlife", Alicia Bridges.

Mul on sahtlis rongipiletid, mis mind 4. veebruaril Londonisse ja 6. veebruaril sealt jälle tagasi sõidutavad. Minnes tuleb teha ümberistumine Leedsi jaamas. Maarja hoiatas mind, et ta olla kunagi keeleõppe eesmärgil miskit linti kuulanud, kus rongijaama dispetšer hõikas, millisele perroonile minna et oma rong leida. Mitte midagi ei olevat aru saada olnud. Ma loodan, et seal on ka tablood ja juhatavad sildid, sest tõepoolest, inglise keelest ei ole alati lihtne aru saada. Nettos juhtus selline lugu, et võtsin mina oma makaronid ja saiapätsi ja läksin järjekorda. Minu ees, nagu Nettos alati (tähendab, mitte ainult minu ees) oli inimene, kelle kokku krabatud kaup hästi ühte suurde kärusse ära ei tahtnud mahtuda. Müüjad tegutsevad seal aga kiiresti ja mind see ei häirinud. Minu selja taha ilmusid isa ja poeg, kah samasuguse käruga. Ütlesid mulle midagi ja näitasid käega järgmise kassa poole. See, mida nad ütlesid, kõlas umbes nii: "Mmpfmvmh!" Vaatasin neile nõutult otsa. Siis vaatasin nende viipe järgi kõrvalasuva kinnise kassa poole. Vaatasin veel nõutuma näoga. Isa ja poeg kordasid oma häälitsust paar korda, veidi nõudlikumalt. Ja vehkisid veel käega. Otsustasin igaks juhuks nende viipe järgi käituda ja teise kassa poole minna. Tuli välja, et järgmine kassa oli tegelikult lahti ja isa-poega andsid mulle sõbralikult märku, et ma oma makaronide ja saiaga mõttetult ootama ei peaks. Üritasin neile midagi vastu kobiseda, küllap said nemad minu jutust sama palju aru kui mina nende omast. Lõpp hea, kõik hea. Niipaljuke siis jälle inglise keelest kohalike suus. Leedsis on mul veidi üle poole tunni aega mõistatada, millisel perroonil millist rongi ootama jääda. Londonisse lähen ma üldse selle pärast, et Maarja sõidab sinna turismimessile. Päris hea koht kohtumiseks, minu meelest, see London.

Lugejakirjad:

Anonymous Anonüümne:

oi,kui armas teil siis saab seal londonis olema. Peasi jah,et sa õiged perroonid võtad!
L

jaanuar 29, 2006 10:05 PM  

Palun, võta ise sõna!

teisipäev, jaanuar 24, 2006

Esimene eksam läbi

Kaks tundi tagasi (kohaliku aja järgi kell 20) saabusin neurovõrkude eksamilt. Võiks öelda, et enam-vähem. Närv oli sees, ikkagi esimene eksam siinkandis. Ma ei tahaks tegelikult spekuleerida, et kuidas läks. Ootame tulemused ära. Koju jõudes olid märksõnadeks pingelangus ja ära higistatud särk. Pinge ei tohiks aga väga madalale langeda, ülehomme on järgmine eksam.

Lugejakirjad:

Palun, võta ise sõna!

Hea muusika on südamele hea

Nii palju head muusikat on arvutis, ja amaroK viskab omal käel sellise playlisti kokku, et neurovõrgud, andmekaevandus ja teadmuspõhised süsteemid lihtsalt kahvatuvad. No mida teha, kui klappidest tuleb järjest: Metsatöll, Jill Scott, Nina Simone, Björk, Leningrad, Gotan Project, Suzuki Keiichi, Roísín Murphy, Bollywood Brassband jne. Jah, välja lülitamine on võimalus, aga no las ma kuulan ühe laulu veel.

Lugejakirjad:

Palun, võta ise sõna!

pühapäev, jaanuar 22, 2006

Segan suhkrut malbelt tassis...


Suured tänud suhkru kinkijale!

Lugejakirjad:

Anonymous Anonüümne:

Oi,aitäh, tore, et maitseb hästi:)!
Ma lõpetasin sessi, seega katsun suhkru mõneks ajaks maha jätta:)

jaanuar 23, 2006 10:33 PM  

Palun, võta ise sõna!

reede, jaanuar 20, 2006

Prioriteedid ja ajanappus

Peaksin lugema neurovõrkude materjale, aga loen hoopis Gulagi kohta Wikipediast. Vean kihla, et kui mul oleks ajaloo eksam tulemas, loeksin ma praegu Wikipediast hoopis neurovõrkude artiklit. Või midagi elementaarosakestest, stringiteooriast või astrofüüsikast. Pean tunnistama, et need viimased on minu juures alati populaarsed, kui mõni tähtaeg lähenemas ja aega napib.

Ja kas Sa ikka paned tähele neid väikseid, suisa märkamatuid muudatusi, mis on ploogi väljanägemises toimunud? Kõik ikka selle pärast, et mul on kohutaval kombel aega puudu.

Lugejakirjad:

Anonymous Anonüümne:

Nüüd nägin ja panin tähele ;)

jaanuar 22, 2006 5:21 PM  
Anonymous Anonüümne:

Vägagi tuttav tunne, filosoofia- ja psühholoogiaeksamid nädala pärast, kuid mina istun meelsamini dreamweaveriga ninapidi koos. :)

jaanuar 29, 2006 10:17 AM  

Palun, võta ise sõna!

neljapäev, jaanuar 19, 2006

Ilus eesti keel

Ja veel, tehkem eesti keel ilusaks! Alustada võite sellest, et ütlete, mida arvate sõnale 'blog' eesti keelse vaste leidmisest.

Lugejakirjad:

Anonymous Anonüümne:

täna kuulsin raadiost sõna "ajaveebnik"-kah leid:)
Liis

jaanuar 23, 2006 10:35 PM  

Palun, võta ise sõna!

kolmapäev, jaanuar 18, 2006

Kaks.., kolm.., mitu teemat

Leib on lõppenud. Praegu sõin ära viimase tüki peent leiba. Edasi tuleb ainult kohalik bread, nimetage seda kuidas tahate, leivaks või saiaks või muuks teraviljatooteks.

Internet (traadita) on siin õhtuti hüplik. Jaak arvas, et naabrid liigutavad suurt raudkappi, mis signaali takistab. Sellisel juhul teevad nad seda küll väga vaikselt ja väga tihti. Ma ise arvan, et olen kellegi millegagi välja vihastanud ja see keegi maksab mulle nüüd Amélie stiilis kätte, tõmmates mõne olulise, kas või virtuaalse juhtme kõige põnevama koha peal seinast välja. Vähemalt saan kõvasti kogemust Linuxi ja traadita võrgu osas.

Mind paneb endiselt imestama, et veekeedukannu ei teki siin iialgi katlakivi. Ja praegu tuli mulle pähe, et äkki korjatakse ebavajalikud elemendid veest juba enne välja, kui ta kraani jõuab? Ei, ma ei usu seda eriti. Mitte Inglismaal. Mitte All Saintsis.

Miks see eksamiteks õppimine nii tüütu peab olema?

Lugejakirjad:

Anonymous Anonüümne:

võib-olla on see mingi sotsialiseerimisvõte? et inimestel oleks, millest kokku saades rääkida? Aga see kättemaksuversioon on ka hea. Tsensuur on muidugi ka alati variant.

Õppimine on tüütu, sest sul on säherdused geenid. Mul on ka.

jaanuar 19, 2006 9:14 PM  
Anonymous Anonüümne:

Jah.. vot sellepärast mina ei teegi enam eksameid..
aga jama on selles, et ka töötamine on tüütu :)

jaanuar 19, 2006 10:25 PM  

Palun, võta ise sõna!

teisipäev, jaanuar 17, 2006

Köök

Paljud on minu käest küsinud, et milline see köök seal ikkagi on. Aga palun, siin ta on. Tegin eile öösel süüa ja pilti. Ütleksin juurde, et praegu näeb ta suhteliselt korralik välja.
http://www.ut.ee/~sverik/kook/
Ausõna ei saa sellest ploogist siin fotoploogi, praegu lihtsalt pole millestki kirjutada. Pilt ja tuhat sõna või kuidas see oligi, ma ei usu seda eriti. Aga no mida on nendele piltidele juurde öelda?

Lugejakirjad:

Anonymous Anonüümne:

nonii, vaatasin mina seda pilti, kus on prügikasti kaas toolide peal ja mõtlesin: "huvitav, miks neil küll köögis sellised hiigelkiivrid on ...??" hea, et seal prügikasti pilt ka oli, muidu vaevleksin siiani arusaamatuse sees. tuul ja pakane on ilmselt viimse aruraasu viinud...

jaanuar 19, 2006 9:17 PM  
Anonymous Anonüümne:

Vaatasin aga mina seda pilti, mis lausa pressis igast august elutut plastmassi ja standardset igavat vormi ja mõtlesin, et oleks jälle vaja Ruskinit ja teisi Arts/Crafts mehi Inglismaale - ja mis Inglismaale, kogu maailmasse! Ma lausa ootan seda aega, millal nafta lõppemise ja transpordi olulise kallinemise tõttu muutub elu jälle lokaalseks ja enam ei osteta Hiinas valmistatud koledaid plastmassist toole jms, vaid naabrimehe enda kätega valmistatud, kaunilt nikerdatud puidust prill-laudu! Käsitöö ruulib! (Kas ma rääkisin sulle, Sverik, et ma õppisin jõulude ajal ära iidse nõeltehnikas kudumise? Ja et ma tahan lisaks HTML-ile õppida ka ise searasvast ja leelisest seepi keetma?)

jaanuar 21, 2006 1:29 PM  
Blogger Sverik:

Kõik see hakkab vägisi sinnapoole kiskuma, et tuleb ikka see asutus püsti panna, kuhu saab sisse astuda ja kõik vajalikud asjad oma käega valmis teha. (Nimi on tal ka juba olemas: Tee Ise Asi.) Seal siis õpetataks muu hulgas ka seda, kuidas searasvast HTMLi keeta.

jaanuar 22, 2006 1:22 AM  

Palun, võta ise sõna!

pühapäev, jaanuar 15, 2006

Esimene pilk

Tegin mõned pildikesed oma kodu lähiümbrusest. Pole suuremad asjad, aga esimese pilgu vast saate.
http://www.ut.ee/~sverik/esimene/

Lugejakirjad:

Anonymous Anonüümne:

Minule, kes ma alles lühikest aega tagasi tegelesin sügavuti graffiti pildistamisega, väga meeliülendavad pildi:)

jaanuar 17, 2006 10:25 AM  
Blogger Sverik:

Tunnistan, et eks ma pildistasingi neid ennekõike mõeldes sulle.

jaanuar 17, 2006 1:00 PM  

Palun, võta ise sõna!

laupäev, jaanuar 14, 2006

Pildikesi toast

Peale saabumist panin kohe arvuti käima ja veendusin, et mingi võrk siin tõesti levib. Minu käest küsiti aga mingisugust kasutajanime ja parooli. Ei osanud sinna midagi kirjutada, läksin magama. Kell oli palju kah ja väsimuski kallal. Hommikul kohtusin esikus Dimitrisega, kelle ainsaks riietuseks oli ümber kere keeratud rätik ja küsisin, et kuidas siin Internetti pääseda. Sain teada, tänasin. Köögis toimetas keegi tütarlaps, keda ma enne kohanud polnud. Dimitrise ukse taga (huvitav, miks ukse taga?) oli kaks paari jalanõusid. Käes oli alles varane hommikutund. Otsad võite ise kokku viia. Internet on mul nüüd aga toas olemas, ei ole vaja enam kogu aeg koolis istuda. Eestist võtsin lisaks neljale suitsuvorstilatile veel kaasa ka digifotoka. See tähendab seda, et edaspidi on siit võimalik leida ka pildikesi Sunderlandist. Alustuseks mõned pildid minu toast.

Minu lauake koos arvutikesega ja toolike, pildile on jäänud veel ka sahtlikesed, kapike, voodike ja kardinakesed. Ja muud pudi-padi.

Lähivaade arvutile ja (kuulsatele) oranžidele kaussidele.

Minu toas asuv kraanikausinurk koos peegli ja sealt peegelduva minuga. Taga nurgas on näha karp 800 vatitikuga. Ausõna, väiksemat karpi ma ei leidnud.

Ja veel, Skype ikka tõesti rokib. Rääkisin eile kaks tundi Maarjaga ja täna räägin veel. Internet on imeline!

Lugejakirjad:

Anonymous Anonüümne:

Kas see arvutike on nüüd päris sinu oma arvutike?

jaanuar 15, 2006 9:49 AM  
Blogger Sverik:

Jaa, päris minu oma!

jaanuar 15, 2006 11:08 AM  
Anonymous Anonüümne:

Palju õnne, ma tean seda internetiseerumise ootust ja küll sul on mõnna elu nüüd! Skype,nett, MSN-nagu tõeline inimene!:)

jaanuar 16, 2006 12:31 AM  

Palun, võta ise sõna!

Eestist jälle Inglismaale

Tegelikult jõudsin juba üleeile siia tagasi. Umbes kella 23 ajal. Eile aga tegelesin kõige muuga ja ploogimiseks nagu aega ei jäänudki. Ja ploogimise tunnet ka ei olnud. Niipalju siis vabandustest.
Reis marsruudil Tallinn-Sunderland algas 12. jaanuaril kella 9 paiku. Lennuk Berliini pidi väljuma 11:20, aga väljus varem, sest imekombel jõudsid kõik reisijad enne õiget aega kohale. Muuseas, reisijate hulgas oli väga palju soomlasi. Schönefeldi lennujaam oli mattunud uttu. Nähtavus umbes kaks meetrit. Ei tea, kas selle pärast, või olin ma magades tähele panemata jätnud teated lennuki lootusetust purunemisest ja suuremast lootusetusest maanduda, igatahes otsustasid reisijad peale õnnelikku maandumist plaksutada. Nagu filmis. Lennujaama kohta nii palju, et vääris oma nime täiesti - välisel vaatlusel tundus rohkem põllu kui lennujaama moodi. Lennuk Newcastle'isse pidi väljuma alles 20:15, istusin aega parajaks tegema Cindy (Sindi?) kohvikusse. Ühtegi eurot mul kaasas polnud. Nii jäigi väga ahvatlev värskelt pressitud apelsinimahl (0,3 l, €3,20) ostmata. Selle asemel lugesin Borgesi esseid. Siinkohal suured tänud kinkijale. Lennukile minemise protseduuri alustasin umbes kaks ja pool tundi enne väljumisaega. Esimest korda õnnestus mul saada pardale astumise grupp 'A' ehk enne mind pääsesid kohti rabama ainult lapsed ja invaliidid. Siiani olen pidanud leppima grupiga 'B'. Turvakontrolli saba oli hiiglaslik ja väga aeglaselt liikuv. Saba tagumises otsas kontrolliti pardakaarte ja hõigati valju häälega, et kellel on rohelisega "DOC" kaardile kirjutatud, võib minna teise korruse turvakontrolli. Mina olin üks õnnelikest. Loteriivõit? Teisel korrusel oli kõigepealt kiire eelkontroll ja seejärel aeglane ja äärmiselt põhjalik päriskontroll. Lisaks tavalisele metallidetektorväravale uuriti kõik inimesed põhjalikult käsiskänneriga üle. Seda hoolimata sellest, kas väravad piuksusid või mitte. Iga teine meesterahvas pidi oma kingad jalast võtma ja need läbivalgustamiseks andma. Lisaks pidin oma koti teistkordselt Röntgeni kiirte alt läbi saatma, sest ma ei teadnud, et sülearvuti tuleb muust kolast eraldi läbi valgustada. Tänu sellele kõigele sain seista teisel pool turvaväravaid samal ajal, kui kõik minu varandus ja selle sisu ekraanile ilmus. Nägin, et minu kingades (aga ka paljudes teistes kingades) on keset talda mingi (metallist?) riba. Põnev. Seejärel ehmatasin veidi, sest ekraanile ilmusid väikesed käärid. Kas tõesti on Ordi mulle "kingituse" jätnud? Ei, õnneks oli tegemist ühe proua käekotiga, minu arvuti tuli alles peale seda. Proua jäi sinna asju klaarima, mina panin kingad jalga ja leidsin vaba pingi, kus lennukit oodata ja kaneelirulle süüa. Raamatut enam lugeda ei jaksanud, väsimus oli kallal. Mõne aja pärast sain ekraanidelt teada värava, kus edasi oodata. Lennuk hilines. Kapten ütles pärast, et Belfastis oli viivitusi olnud. Enne õhku tõusmist tuli veel tiivad mingi vedelikuga üle lasta, mis pidi takistama jäätumist. Kõige selle tulemusena hilines lennuki väljumine oluliselt. Muuseas, esmakordselt nägin easyJeti lennukis vabu kohti. Ei tea, milles asi oli. Turvalisusest veel niipalju, et Euroopas on mingi passikontrollimaania lahti läinud. Passi kontrolliti absoluutselt igal pool: Eestist lahkudes, Saksamaale saabudes, Saksamaalt lahkudes, Inglismaale saabudes. Kas on äkki mingid ebapopulaarsed isikud liikvel? Saksamaalt lahkudes uuriti eriti hoolega. Passikontroll võttis isegi luubi, et paremini näha. Ilmselt oli tegemist siiski alles ametit õppiva isikuga ja minu Eesti Vabariigi pass, 2000 aasta väljalase oli talle uus ja huvitav.
Newcastle'i lennujaamas metroopiletit ostes avastasin enda üllatuseks, et metroopilet maksab £2,60, mitte £2,30 nagu olin arvanud. Õnneks leidsin taskupõhjast vajaliku hulga münte, umbes viis penni jäi ülegi. Kui rong sõitma hakkas, panin stopperi käima. 47 minuti pärast olin Stadium of Light peatuses ja 52 minuti pärast kodus (ehk siis metroopeatusest 5 minutit jalgsi ja kohal). Oli kodune tunne küll, pole midagi öelda.

Lugejakirjad:

Anonymous Anonüümne:

seal kinga talla sees on mingi kronksa jah (sellel on mingi nimi ka, aga mul ei tule meelde, mis see on, mul on vana pea), mu saapal on see katki murdunud ja seetõttu konts loksub saapa all :( mis tähendab algavat saaparallit. aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. tegelikult ma tahtsin öelda, et selle kronksa olemasolu tuleb lisaks läbivalgustamisele avalikuks ka siis kui loksuva kingakontsaga saapaparandaja juurde lähed ja saad teada, et see kronksa on katki ja seda parandada ei saa.

jaanuar 15, 2006 12:03 AM  
Anonymous Anonüümne:

No tore, ma leidsin su blogi just siis, kui sa Inglismaalt lahkusid, nüüd hakkan su püsilugejaks ;)
Ära taandridadega koonerda, siis on su teksti veeeel mõnusam lugeda.

jaanuar 15, 2006 3:11 AM  
Anonymous Anonüümne:

Seda et, kronksa nimi kingatalla sees on "supinaator" ja tema idee on selles, et kontsa ja talda omavahel koos hoida nagu vana armast abielupaari. Ma tean, sest mu tantsukingadel on need naljaka, igasuguseid kulinaarseid fantaasiaid tekitava nimega rauad mitu korda katki läinud - ja ma võin sulle lubada, nende parandamine on üks kallemaid väljaminekuid kingaparandamisel üldse! Nii palju siis rõõmutekitavate sõnade rohkusest maailmas:)

jaanuar 15, 2006 9:56 AM  
Blogger Sverik:

Rõõm näha, et minu lugejad ei ole mind maha jätnud, hoolimata sellest, et ma pahatihti suure hulga raskesti loetavat teksti välja sülitan! Olge tervitatud tagasi!

jaanuar 15, 2006 11:16 AM  

Palun, võta ise sõna!