Uute kohtumisteni

Nonii, ega's midagi. Hüvasti, mõttetu vaade minu aknast.

Saapaviksist peske puhtaks neegrid,
pange kokku kogu tuttav kraam.
Võtke kaasa elu näinud peeglid,
kitsas kast kus pooleks saeti daam.

Oma viiul, Bruno, pane kasti,
sa, Alfonso, pista põue flööt.
Sinul, Lulu, laabub seegi hästi,
pese sebralt maha viimne vööt.

Igas asjas tuleb tunda piire,
nalja tehti, nüüd peab piisama.
Koorem peale, meil on kaunis kiire,
ärge viitke aega niisama.

Tuldi maha trapetsite otsast,
viimast korda karu trummi lööb.
Nüüd mil tsirkus teise linna kolib,
vana lõvi klouni ära sööb.

Koorem peale, meil on kaunis kiire,
ärge viitke aega niisama.
Igas asjas tuleb tunda piire,
nalja tehti, nüüd peab piisama.

J. Viiding

Hüvasti, Sunderland. Kohtumiseni novembris.

P.S. Loodetavasti lisanduvad peagi siia kirjad Šotimaalt, jääge kuuldele.

Viimased minutid, viimased päevad

Ettevaatust: järgnev sisaldab üleloomulikus koguses sõna "ettekanne".

Teisipäeval kella kümne paiku tuli teha ettekanne oma järjekordsest kodutööst, töö tuli esitada ettekande ajal. Minul õnnestus järjekordselt viimase minuti piire nihutada. Pool vajalikust kirjatööst valmis esmaspäeva ja teisipäeva vahelisel ööl, et mitte öelda teisipäeva hommikul.

Täpse ülesande olin saanud ühe doktorandi käest, võrrelda ja katsetada piltide erinevuse mõõte. Ehk et kuidas mõõta kahe pildi sarnasust/erinevust. Võiksin ju kõik tema kaela ajada ja öelda, et tema ei teinud asju selleks ajaks kui lubas, aga ega mina tähtaegade osas kuigi palju parem ei ole. Samas, tähtaegadest üle ma väga ei lähe, jätan lihtsalt asjad viimasele sekundile.

Igatahes oleksin saanud väga edukalt oma jutu ka ilma temata valmis kirjutada, tema hilinemisi kasutasin lihtsalt ettekäänetena, miks kõike muudkui edasi lükata.

Ettekandeks vajalikud slaidid valmisid teiste ettekannete kuulamise ajal. Ühel hetkel nägin seda doktoranti klassiruumi akna tagant läbi minemas, oli ta öelnud, et kutsugu ma teda, kui oma ettekannet hakkan pidama. Käisingi enne kutsumas, aga teda polnud kohal, kuidagi oli ta siis ise õigesse kohta jõudnud. Eelmise päeva õhtuks oli ta lubanud vaadata üle mu programmijupi ja teatada meilitsi, kas arvutused on programeeritud õigesti. Kirja polnud saabunud, nüüd, teiste ettekannete ajal küsis ta, et kas saaks minu ettekande edasi lükata, ta olevat leidnud mu programmist vea. Vea, mis muudab absoluutselt kõiki tulemusi. Eino tere. Tere, Eino. Vaatasin üle, mis vea ta siis leidnud oli. Selgus, et ta ise oli Matlabi koodist veidi valesti aru saanud, lõpuks nõustus, et küllap on siis ikka õigesti tehtud.

Öösel olin maganud 20 minutit, imekombel suutsin ettekande ajal ärkvel püsida. Kursavend Martin ütles hiljem, et täitsa mõistlik ettekanne olevat olnud, tema nägi üsna mitut minu omast palju kehvemat. Loodame siis kõige paremat.

Eile lõpetasin viimase kodutöö, see siiski ei jäänud viimasele minutile, tähtaeg on kuskil 26. või 28. juunil, sel ajal oleme aga juba Šotimaal.

* * *

Ja nüüd midagi hoopis teisest valdkonnast.

Mõni aeg enne siia tulekut olin näinud "Loomade farmi" etendust. See tuletas ennast mulle minu esimeste siinoldud kuude jooksul kõvasti meelde. Paar päeva tagasi pistsime arvutisse "Loomade farmi" DVD ja vaatasime üle, ja juba kuue päeva pärast lahkume Sunderlandist päris pikaks ajaks. Rokivad nad ikka täiega, aplaus.

Mis toimub?

Debora sõnul pidi Theo umbes nädal peale teda (ehk siis 25. mai kandis) ära sõitma, Dimitrios pidi 13. juunini jääma. Kreeklast pole ma juba väga mitu päeva näinud ega kuulnud, minu seina taga ta elas. Viimati, kui ma teda nägin, olin ma just majast väljumas, tema tuli samal hetkel oma toa uksest välja. Ütlesime "Hi!" ja jäime nagu hetkeks seisma, mispeale tema küsis, et kas ma olen lahkumas. Ütlesin, et ei. Või noh, jah, aga tulen tagasi. Tema ütles "ok" ja läks kööki.

Theo käest küsisin juuni alguses elektriraha, ja ka seda, et millal tema ära sõidab. Ütles, et 8. juunil. Tõesti, eile hommikul, kui mina kooli läksin, tõstiski tema kaste välja. Tulin õhtul tagasi, korteris valitses vaikus.

Iseenesest pole siin midagi imelikku, ainult et. Ainult et köögis on igasugust kola. Alustades kahest jogurtist (tõsi, toitu pole palju) ja lõpetades nugade-kahvlite ja nelja virna laotud kruusi ja kõige lõpuks veekeedukannuga. Kannuga, mida ma nägin esimest korda alles paar päeva tagasi. Ikka kasutatud, mitte uus. Võiks ju olla ka Dimitriose asjad, kes on lihtsalt mõneks päevaks kuskile kadunud, aga tema kapp on toidust tühi, kui mitte arvestada veerandit küüslauku ja selle koortest moodustunud hunnikut.

Võimalikke variante on mitmeid. Lahkumiskuupäevadega pani Debora mööda, nii et Dimitrios võib vabalt läinud olla, ma ise pole tema käest küsinud, kauaks ta jääb. Võib-olla oli Theol nii palju igasugust muud kola, et ta tunnistas need noad-kahvlid ja keedukannu täiesti ebavajalikuks ning jättis maha. Keedukann oli näiteks tema toas, aga tõi selle sealt enne lahkumist ära. Sama võib kehtida ka Dimitriose kohta. Ma ei tea, kelle söögiriistad need on, aga kruusid olid minu meelest Theo jaod. Ja nagu oleks neid kunagi olnud viis, lauale on aga jäänud neli... Äkki keegi neist tuleb siia samasse korterisse veel tagasi, seepärast jättis mõned asjad maha.

See viimane kõlab üsna loogiliselt. Ainult et mina ei oleks jätnud sellisel juhul oma kappi kimpu sibulaid kasvama. Rohelised varred on kapist väljas. Või jätnud külmkappi plahvatusohtlikku hermeetiliselt suletud karpi grillkanatiibadega. Täna uurisin seda karpi lähemalt, kõlblik kuni 21. veebruar. Pakend peab veel vastu, homme viin välja prügikasti.

24 tunni pärast hakkan liikuma Newcastle'i lennujaama poole!

Minust on ette jõutud

Käimas oli Valentina õppivate agentide (eh, kõlab nagu "Dr. Adamsi dresseeritud hiired") viimane loeng, vaatasime õpitule tagasi. Valentina küsis palju ja keegi ei paistnud enam mitte midagi mäletavat. Kõik tegid märkmeid, nagu kuuleksid nad neid teemasid esimest korda.

Jõudsime boostingu ja baggingu juurde, Valentina küsis, kas keegi oskab nimetada nende sarnasusi? Keegi eriti ei osanud, lõpuks sakslanna Kathrin arvas, et küllap nad mõlemad kombineerivad mitmetest nõrkadest õppijatest ühe tugeva. Valentina jäi vastusega rahule, jutt jätkus enam-vähem samal teemal.

Mingil hetkel jõudsime jälle nende sarnasusteni tagasi, Valentina arvas, et minul on kindlasti hea meel välja öelda need kaks sarnasust ja erinevust, mis boostingul ja baggingul on. Meel nüüd nii hea ei olnud, aga kambapeale kuidagi nad ikka välja mõtlesime. Tundus aga, et Valentina ootas veel midagi. Ja tõesti, tema meelest oli Kathrin ennist veel ühe hea sarnasuse välja toonud. Minu enda meelest oli üks minu pakututest just Kathrinilt kuuldud, ja nii arvasid ka teised, kaasa arvatud Kathrin ise, kuid Valentina ei jäänud ikka rahule. Olukorra lahendas ugandalane Silver, kes näpuga oma paberites natuke järge otsis ja siis teatas, et tõepoolest, Kathrin oli selle sama sarnasuse välja toonud.

Ilmselt avaldatakse varsti näidend pealkirjaga "Intelligentsed süsteemid" vms. Ega mul kahju ei ole, Silver on väga tore inimene.

Mida kuuleb öösiti ja päeval ka?

Mul on tunne, et seoses suve saabumisega ehitati minu akna alt jooksev tee ümber mingiks võidusõidu ringrajaks. Aeg-ajalt tundub, et aknast sõidavad, ei, lendavad mootorsõidukid mööda kiirustel, mis ületavad lubatut mitmetes kordades. Kardinad on mul pea kogu aeg ees, nii et näinud ma neist ühtegi pole. Selleks ajaks, kui jõuan vaate tänavale avada, on nemad juba ammu kadunud.

Eks nii selle liiklusega harjuda tulebki, kui vasakpoolsus selge, tuleb level 2 ja ülehelikiirusel liikuvad objektid.

Olge terved!

Tervisi ja palju õnne kõigile neile, kelle sünnipäev juunikuu esimesse otsa on sattunud!

Praegu meenub kuus inimest, aga kindlasti on neid veel. Sünnipäevapuu on siin:

Seisab ta minu kooliteel, kes teab, millega on tegemist, andke märku.