Sinised silmad ja põlevad tukid
Täna nägin huvitavat und. Tundus, nagu oleks olnud tegemist järjeunega, ja võin öelda, et täna oli viimane osa.
Tegevusajaks oli "ammu", mitu head sajandit tagasi; koht ei ole teada. Mina olin kas puusepp või klaasipuhuja või midagi vahepealset või mõlemat korraga. Loomulikult oli mul ka õpipoiss. Ja usute või mitte, aga juba pikemat aega olin ma tegelenud ei kellegi muu kui Vanatühja enda välja kutsumisega. Siiani olin saavutanud selle, et minu töötoas (mis oli ootamatult suur ja lisaks veel kahekorruseline) seisis mingisugune metallist agregaat. Põhiliseks osaks oli metallist "kaunistustega" esipaneel. Paneeli allservas oli kujutatud terve rida inimesi, aadlikke ja muid ülikuid, täpsemalt küll nende päid, kõik ülespoole vaatamas. Keskelpool oli kah üht-teist, muuhulgas kaks paneelist väljapoole eenduvat piklikku asja: allpool midagi kõvera nokaga linnu, saapa, jaluste või millegi sarnase teemalist, ülalpool aga üks raudrüüs käsi. Paneeli ülaosas oli üks väike sinine ümmargune silmake, paneelist vasakul pool midagi kullisarnast, kellel kõhul rest, resti all veel kaunistuseks üks kiiver. Kõik see oli oksüdeerunud vasest, välja arvatud sinine silm koos oma ümbrusega ja raudrüüs käsi, mis helkis hõbedaselt. Siin-seal oli ka veel mõni ämblikuvõrk, ilmselt polnud mul pikka aega olnud ideed, mida agregaadiga edasi teha. Ahjaa, mäletate aadlikke paneeli allservas? Ühel neist oli peas kuldne kroon, krooni kohal aga väike kuldne pistoda, terav tipp ülespoole. Kui kroonitud pead puudutada, hakkas pistoda ülespoole liikuma kuni torkas sinist silmakest. Silmake läks selle peale kinni ja silmast veidi allpool avanes kaks uut silmakest, üks vasakul ja teine paremal. Mõne aja pärast läks paneel tagasi esialgsesse seisu. Kuskilt eiteakust oli minu kätte jõudnud väike võtmeke, mille pidin ma kuidagi sinna agregaati sobitama. Ühel hetkel taipasin, et kullisarnase olendi kõhul olev rest käib lahti. Avasin selle ja viskasin võtmekese sisse. Peale seda hakkas juhtuma igasuguseid imelikke asju, mis mul suures osas kahjuks juba meelest läinud on. Agregaat muutus aga hoopis teistsuguseks, kuskil rippus mingi väike puur, kus sees põles tuli, kuskil jälle rippusid mingit ketid. Igatahes oli mulle selge, et ühte väiksesse giljotiini või katapuldi moodi seadeldisse (ma tean, nad pole kuigi sarnased) tuleb panna midagi põlevat. Selleks ajaks põles juba nii mõnigi asi. Näiteks takku täis mustast kilest prügikott (prügikott sajandeid tagasi!?) kohe agregaadi kõrval. Haarasin pika varrega hõbelusika ja tõstsin sellega ühe põleva tuki sinna kuhu vaja. Tukk põles aga üllatavalt kiirest ära ja mitte midagi ei juhtunud. Otsustasin, et viga on lusikas ja võtsin alumiiniumist kühvlikese. Tõstsin sellega veel põlevat pudi-padi seadeldisse, aga ikka ei midagi. Siis märkasin, et tuld on hakanud võtma üks minu puutööpinkidest. Andsin oma õpipoisile korralduse palakas märjaks kasta ja sellega leeke materdama minna. Õpipoiss tegigi nagu kästud, ainult et selleks ajaks, kui ta märja palakaga tagasi jõudis, oli ta muutunud õpitüdrukuks. Kui tüdruk leekide kallale asus, hakkas läbi suure töötoa kõikuma suur suitsu välja ajav pendel, saateks kõva mürin ja kolin. Kõige selle keskel ilmuski lõpuks välja Vanakuri ise. Minu mõningaseks pettumuseks teatas ta, et tegelikult mul ikka ei õnnestunud teda välja kutsuda. Selleks olevat ma liiga hea inimene, sest tema väljakutsumisest olulisemaks pidasin ma oma puutööpingi kustutamist. Küsisin, et kuidas ta siis oleks ilmunud, kui mul ikka oleks see manamine õnnestunud. Vastuseks sain, et siis oleks ta täpselt sama moodi ilmunud. Rääkisime veel pikalt ja laialt elust-olust, muuseas ütles Vanatühi, et ta proovis ka korra akusatiivset internetti luua1. Tegemist oli ju järjeunega; mulle meenuski, et minu senine elu oli jaotatud kolmeks etapiks. Kõigepealt niiöelda tavaline elu maapeal, siis mingi poolunes-poolsurnuna olev elu kuskil kanalisatsiooni moodi käikudes (mis kubisesid kõige veidramatest olenditest) ja lõpuks minu Vanakurja väljakutsumise aeg. Vanatühi ütles, et tahtis jah internetti teha (need käigud moodustasidki selle Vanatühja interneti, kus ma pikalt ja sihitult hulkusin), aga tuli välja see, mis ikka internettidest välja tuleb: "Porno," ütlesime ühest suust2. Rohkem ei mäletagi, mis seal veel juhtus. Küllap rääkisime veel ja oligi enam-vähem kõik. Ärgates oli igatahes hea tunne, et nüüd on see väljakutsumise periood siis ometi läbi.
________
1 "akusatiivne" oli see sõna, mida ma unes kuulsin, aga tegelikult pidi see olema mingi hoopis muu sõna, märkimaks midagi musta maagiaga seotut.
2 "porno" on siin üldises, mitte ainult seksuaalses mõttes.
Tegevusajaks oli "ammu", mitu head sajandit tagasi; koht ei ole teada. Mina olin kas puusepp või klaasipuhuja või midagi vahepealset või mõlemat korraga. Loomulikult oli mul ka õpipoiss. Ja usute või mitte, aga juba pikemat aega olin ma tegelenud ei kellegi muu kui Vanatühja enda välja kutsumisega. Siiani olin saavutanud selle, et minu töötoas (mis oli ootamatult suur ja lisaks veel kahekorruseline) seisis mingisugune metallist agregaat. Põhiliseks osaks oli metallist "kaunistustega" esipaneel. Paneeli allservas oli kujutatud terve rida inimesi, aadlikke ja muid ülikuid, täpsemalt küll nende päid, kõik ülespoole vaatamas. Keskelpool oli kah üht-teist, muuhulgas kaks paneelist väljapoole eenduvat piklikku asja: allpool midagi kõvera nokaga linnu, saapa, jaluste või millegi sarnase teemalist, ülalpool aga üks raudrüüs käsi. Paneeli ülaosas oli üks väike sinine ümmargune silmake, paneelist vasakul pool midagi kullisarnast, kellel kõhul rest, resti all veel kaunistuseks üks kiiver. Kõik see oli oksüdeerunud vasest, välja arvatud sinine silm koos oma ümbrusega ja raudrüüs käsi, mis helkis hõbedaselt. Siin-seal oli ka veel mõni ämblikuvõrk, ilmselt polnud mul pikka aega olnud ideed, mida agregaadiga edasi teha. Ahjaa, mäletate aadlikke paneeli allservas? Ühel neist oli peas kuldne kroon, krooni kohal aga väike kuldne pistoda, terav tipp ülespoole. Kui kroonitud pead puudutada, hakkas pistoda ülespoole liikuma kuni torkas sinist silmakest. Silmake läks selle peale kinni ja silmast veidi allpool avanes kaks uut silmakest, üks vasakul ja teine paremal. Mõne aja pärast läks paneel tagasi esialgsesse seisu. Kuskilt eiteakust oli minu kätte jõudnud väike võtmeke, mille pidin ma kuidagi sinna agregaati sobitama. Ühel hetkel taipasin, et kullisarnase olendi kõhul olev rest käib lahti. Avasin selle ja viskasin võtmekese sisse. Peale seda hakkas juhtuma igasuguseid imelikke asju, mis mul suures osas kahjuks juba meelest läinud on. Agregaat muutus aga hoopis teistsuguseks, kuskil rippus mingi väike puur, kus sees põles tuli, kuskil jälle rippusid mingit ketid. Igatahes oli mulle selge, et ühte väiksesse giljotiini või katapuldi moodi seadeldisse (ma tean, nad pole kuigi sarnased) tuleb panna midagi põlevat. Selleks ajaks põles juba nii mõnigi asi. Näiteks takku täis mustast kilest prügikott (prügikott sajandeid tagasi!?) kohe agregaadi kõrval. Haarasin pika varrega hõbelusika ja tõstsin sellega ühe põleva tuki sinna kuhu vaja. Tukk põles aga üllatavalt kiirest ära ja mitte midagi ei juhtunud. Otsustasin, et viga on lusikas ja võtsin alumiiniumist kühvlikese. Tõstsin sellega veel põlevat pudi-padi seadeldisse, aga ikka ei midagi. Siis märkasin, et tuld on hakanud võtma üks minu puutööpinkidest. Andsin oma õpipoisile korralduse palakas märjaks kasta ja sellega leeke materdama minna. Õpipoiss tegigi nagu kästud, ainult et selleks ajaks, kui ta märja palakaga tagasi jõudis, oli ta muutunud õpitüdrukuks. Kui tüdruk leekide kallale asus, hakkas läbi suure töötoa kõikuma suur suitsu välja ajav pendel, saateks kõva mürin ja kolin. Kõige selle keskel ilmuski lõpuks välja Vanakuri ise. Minu mõningaseks pettumuseks teatas ta, et tegelikult mul ikka ei õnnestunud teda välja kutsuda. Selleks olevat ma liiga hea inimene, sest tema väljakutsumisest olulisemaks pidasin ma oma puutööpingi kustutamist. Küsisin, et kuidas ta siis oleks ilmunud, kui mul ikka oleks see manamine õnnestunud. Vastuseks sain, et siis oleks ta täpselt sama moodi ilmunud. Rääkisime veel pikalt ja laialt elust-olust, muuseas ütles Vanatühi, et ta proovis ka korra akusatiivset internetti luua1. Tegemist oli ju järjeunega; mulle meenuski, et minu senine elu oli jaotatud kolmeks etapiks. Kõigepealt niiöelda tavaline elu maapeal, siis mingi poolunes-poolsurnuna olev elu kuskil kanalisatsiooni moodi käikudes (mis kubisesid kõige veidramatest olenditest) ja lõpuks minu Vanakurja väljakutsumise aeg. Vanatühi ütles, et tahtis jah internetti teha (need käigud moodustasidki selle Vanatühja interneti, kus ma pikalt ja sihitult hulkusin), aga tuli välja see, mis ikka internettidest välja tuleb: "Porno," ütlesime ühest suust2. Rohkem ei mäletagi, mis seal veel juhtus. Küllap rääkisime veel ja oligi enam-vähem kõik. Ärgates oli igatahes hea tunne, et nüüd on see väljakutsumise periood siis ometi läbi.
________
1 "akusatiivne" oli see sõna, mida ma unes kuulsin, aga tegelikult pidi see olema mingi hoopis muu sõna, märkimaks midagi musta maagiaga seotut.
2 "porno" on siin üldises, mitte ainult seksuaalses mõttes.
kirjutas: Sverik | laupäev, oktoober 22, 2005
Lugejakirjad:
omikk. see unenägu ja seal toimuv tegevus tekitas minus seose hiljuti meil toimunud istungiga- sinine silm- (meile kingitud vesipiibul on midagi sarnast, mille mina ka esimest korda selleks tituleerisin), klaasipuhumine-vesipiibu tõmbamine, ja eks olnud meil peapiibumees ja õpetaja ka üsna tõmmu- siin võiks paralleele tõmmata vanakurja endaga:D. kas on tegemist mingi telepaatilise seosega? igal juhul uvitav asi. sa vaata igaks juhuks pildialbumist see üritus üle, äkki on silmnähtavaid seoseid?
Vaatasin pilte enne selle une nägemist, kui nüüd tagasi mõtlen, siis mingeid seoseid poleks nagu olnud. Aga äkki peaksin pildid üle vaatama...
Palun, võta ise sõna!