Sunderlandi Sõnumid

Šokolaadikarva majad ja igavene sügis.


esmaspäev, oktoober 24, 2005

Ajutine nähtamatus

See õppehoone on küll 24/7 lahti, aga näiteks laupäeva õhtul oli mul raskusi siit välja saamisega. Kõigepealt kolistasin alumise väljapääsu kallal, mis tavaliselt siis lahti on, kui teine, ülemine juba lukus. Sisemine uks avanes, aga välimine ainult vilgutas kahte punast tulukest ja plõksis kahtlaselt. Läksin vaatama, et äkki on ülemine lahti. Ei, ülemine oli täiesti kinni. Läksin alla tagasi ja lasin tulukestel vilkuda ja plõksida. Seisin seal kahe ukse vahel ja olin juba meelt heitmas ja tagasi arvuti taha minemas (ilmselt see eelmise postituse asiaat jäi ka lihtsalt majja lõksu), kui äkki avanesid kõik alumise väljapääsu uksed automaatselt. Müstika, vähemalt sain koju magama. Pühapäeval aga ei õnnestunud mul kummastki pääsust siseneda. Ülemine oli kindlalt lukus ja alumine jällegi vilgutas tulukesi ja plõksis, aga seekord uksed lahti ei läinud. Ei teagi, mis mu eilsest päevast oleks saanud, kui maja mind sisse oleks lasnud.
Hommikul, enne seda majaseiklust juhtus aga nii, et üllataval kombel sain köögis kokku oma korterikaaslasega. Selle sama neiuga, keda ma juba ka näinud olin. Tuli välja, nagu ma arvasingi, et ta on sakslane. Õpib vist kolmandat aastat siin ja vist turismindust. Sain teada, et teisteks korterielanikeks on üks tüdruk (vist britt) ja kaks poissi, üks britt ja üks kreeklane. Seda briti poissi ma vist ka sissekolimisel nägin. Kui sakslanna teada sai, et söögiriistadest on mul ainult kruus, lusikas ja nuga, lubas ta lahkelt mul kõiki oma asju kasutada, aga soovitas külastada poodi, kus kõik asjad maksavad ühe naela. Et sealt saan endale soodsalt igasuguseid söögiriistu soetada. Tänasin ja hakkasin linna poole minema, maja õues sain aga kokku All Saintsi majutuskoha tuutori Nam Nam Liga (mitte liga, aga li-ga), kes ütles, et minu korterikaaslased küsivat temalt kogu aeg, kas ma ikka olen sisse kolinud, sest nemad mind küll näinud ei ole. Võib-olla on mul kalduvusi nähtamatusele, ei oska öelda. Ütlesin ka Nam Namile head aega ja siis mõne aja pärast leidiski aset ülalkirjeldatud intsident õppehoonega, kes mind sisse ei lasnud. Mis mul siis üle jäi, läksin vaatasin, mis poed mul veel kodu lähedal on (peale odava Netto). Ja tulemus:
farmfoods - müüb põhiliselt külmutatud kaupa (liha ja kala), aga ka igasugust moosi ja šokolaadi. Põhiliselt ikka nii, et osta neli purki ja maksa kolme eest.
McDonalds - ei vaja vist kirjeldamist
Blockbusters - videolaenutus, aga meil ei ole televiisorit (UKs tuleb telekalitsents muretseda)
Renault ja Toyota kauplused
Lõpuks ostsin mingi riisiroa, läksin koju, laenasin kellegi potti (ei tea, see vist polnud sakslanna oma), tegin roa valmis, laenasin sakslanna taldrikut, sõin riisiroa ära, pesin kasutatud nõud puhtaks ja lasin leiva luusse. Või saia. Või mis ta neil siin ongi, selline kergelt sepiku karva pagaritoode.

Lugejakirjad:

Blogger Sverik:

Vastan küsimusele Nam Nam Li soo kohta: naine.

oktoober 24, 2005 12:28 PM  
Anonymous Anonüümne:

Aga sa pane kööki tutvumiskuulutus koos vastuvõtuaegadega. Et kui nad ei usu, et sa seal elad, siis seda saab kontrollida esmaspäeviti ja kolmapäeviti kella seitsme ja poole kaheksa vahel vms ;)

oktoober 24, 2005 2:55 PM  
Anonymous Anonüümne:

Mõnus nimi, see Nam Nam, hiinlane vai?

oktoober 25, 2005 8:38 AM  
Blogger Sverik:

Vist küll. Ega ma ka täpselt neil aasialastel vahet ei tee. Setu ta igatahes pole.

oktoober 25, 2005 4:01 PM  

Palun, võta ise sõna!