Räpased üksikasjad

Elektriga on siin nii, et elektri saamiseks tuleb kuskilt putkast mingisugune julla osta ja see siis elektrimõõtjasse pista ja siis on jälle 10 (20, 60) naela eest elektrit. Mõõtja peal on number näha. Ja see, kuidas ta väiksemaks tiksub. Minul pole eriti aimu, kuidas see süsteem töötab, tavaliselt ostab Debora selle julla ja küsib pärast raha. Ei, kõrvale panna midagi eriti ei saa, sest, nagu ma ütlesin, mõõtja peal on kogu aeg näha, palju seal raha "sees" on. Kui Debora mult järgmise julla jaoks minu osa raha küsis, ei olnud mul sula kuskilt võtta ja lubasin järgmisel päeval anda. Juhtus aga nii, et sain seda alles ülejärgmisel päeval teha. Ja siis, kui mina kodus olin, polnud jälle teda. Kirjutasin talle kirja, et suur tänu saksa maiuse eest, siin on raha, loodetavasti pole hullu, et päev hiljem, ja et loodetavasti meeldib talle tume sokolaad. Lükkasin koos kirja ja rahaga tema ukse alt ka ühe Kalevi 72% sisse.
Köögis oli vahepeal aga midagi kahtlast toimunud. Esiteks, veekeetja ümbrus oli kaetud keetmata riisiga. Teiseks, pliidi plaatide vahel ujus mingi kahtlane, veidi paks vedelik. Kolmandaks, kraanikausis oli lisaks tavapärastele mustadele nugadele-kahvlitele veidi rohkem kui ühe söögikorra jagu keedetud spagette. Mul oli aega ainult selle üle imestada ja oma söök mikrolaineahjus soojaks teha. Täna kohtusin köögis Deboraga, kes tänas sokolaadi eest ja ütles, et talle tume meeldib küll, väga hea oli. Tore. Küsis, et kas ma nägin, mis kraanikausis oli? Selleks ajaks oli kraanikauss spagettidest tühi. Vastasin, et nägin jah. Debora kurtis, et need teised tüübid (ma tegelikult ei tea, kellele ta ülejäänud kolmest korterielanikust täpsemalt vihjas) on täiesti võimatud, nagu väiksed lapsed, kas nad kodus ka nii käituvad? Debora oli need spagetid sealt ära koristanud. Veel ütles ta, et mina olin ainuke, kelle käest ta teist korda elektri raha küsima ei pidanud. Mina veel muretsesin, et andsin raha päev hiljem kui olin lubanud.
Ja kui ma siis otsiva pilguga ringi vaatasin, et kus see pott on, millega ma tahtsin oma makarone keeta, küsis Debora, et kas ma otsin potti? Ütlesin, et jah, mispeale ta oma toast selle ka tõi (see pott on Debora oma, ma tean) ja ütles, et mulle võib ta seda ikka laenata, kuigi ta selle (ju siis teiste eest) igaks juhuks oma tuppa hoiule pani. Tänasin, keetsin makaronid ära ja pesin poti puhtaks.