Veidi väsinud
Tahaksin kirjutada Sulle, kallis lugeja, sellest, kuidas ma poolteist tundi tagasi oma esimese projekti/kirjatöö/programmijupi/misiganes sisse andsin, ja et kuidas see siin käib üldse ja et kümneminutiline hilinemine pannakse kirja. Ja veel sellest, kuidas ma hommikul, hea küll, öösel siia jõudsin ja ainult raamatukokku pääsesin ja seal, läppunud õhus Windowsit olin sunnitud kasutama ja kui ebameeldiv see oli. Kuigi, tuleb tunnistada, et minu kõrval istuv indialane/pakistanlane, kes oma rahvalikke viise laulda ümises, tegi olukorra mõnevõrra lõbusamaks. Aga. Ma olen praegu väsinud ja aega ka ei ole. Nii et jääb kirjutamata. Äkki mõni teine kord? Ega Sa ei pahanda?
Lugejakirjad:
Mina ei pahanda. Sest mina olen ka väsinud ja ma ei jõua ega viitsi üldse kirjutada. Andke ka mulle andeks.
Ärge pahandage, aga ka mina olen pahandamiseks liiga väsinud.
Mina ei pahanda, sest mitte kellegagi ei tohiks pahandada, kui ta on väsinud (budistlik vaade elule tänapäeva tegutsemisühiskonnas).
See on lihtsalt suurepärane, kui suurepärased ja mõistvad sõbrad mul on! Brilliant!
Palun, võta ise sõna!